Tänavakunsti ajalugu

Tänavakunst on kunstivorm, kus kunstnik kannab oma joonistused kergesti eemaldatavate kunstivahenditega  tänavatele, kõnniteedele või linnaväljakutele.  

Enamustes linnades  on sellise kunstivormi näol tegemist väga uudse suunaga, kuigi tegelikult on tänavakunstil Euroopas väga pikk ajalugu, ulatudes 16. sajandisse. Selline kunstivorm sai alguse Itaaliast. Algseid tänavakunstnike kutsuti madonnari´deks, selline nimi tulenes sellest, et väga tihti kujutasid nad oma joonistustel Madonnat (St. Mary).  

Madonnarid olid rändkunstnikud, kes veetsid oma elu tavaliselt rännates linnast linna, valides oma sihtkohti tavaliselt selliste linna hulgast, kus oli toimumas mõni festival või rahvuspühade tähistamise pidustused. Oma joonistused tegid nad tavaliselt linna peaväljakule, kuid ka kirikuesistele platsidele, kasutades selleks katkiseid katusekivide juppe, söetükikesi ja valget kriiti.  Möödujad jätsid tihti kunstnikele tasuks leiba või oliivõli ning paar münti. Tihti said kunstnikud möödakäijatelt ka palveid joonistada erinevaid  ex-voto´si (kujuke palvega pühaku poole). Peale festivali lõppu või esimese vihamaga olid kadunud tavaliselt mõlemad - nii kunstnik kui joonistus.  

Mitmeid sajandeid olid madonnarid sellised rändartistid, kes joonistasid lihtsaid pilte väga algeliste materjalidega. II maailmasõda kahandas nende arvu järsult. 1972. aastal peeti Itaalia linnas, Grazie di Curtatones, esimene tänavakunstnike võistlus. Selle võistluse eesmärgiks oli rahvani tuua ja talletada selle kunstivormi viimasteks peetud viljelejate tööd. Vanim tänavamaalija oli sellel võistlusel 90. aastates. Hiljem on võistlus meelitanud ligi üha nooremaid võistlejaid ning suuremat vaatajaskonda. 1972. aasta võistluse järel kasvaski terve põlvkond uusi tänavakunstnike, kes järgneva dekaadi vältel kasutasid kõrgekvaliteedilisi ja moodsaid vahendeid, et tuntud kunstiteoseid tänavatele kopeerida.  

1982. aastal  alustas Ameerika kunstnik Kurt Wenner tänavamaalimisega Roomas ja 1983. aastaks oli tänu temale kujunenud juba uus tänavakunsti vorm – anamorphic ehk siis kolmemõõtmeline tänavakunst. 1984 aastal väntas tema loodud unikaalsest kunstivormist  National Geographic, auhinna võitnud filmi – „Masterpieces In Chalk“, samal aastal võitis ta ka Grazie di Curtatone võistlustel auhinna ja 1985. aastal said Ameerika Ühendriigid oma esimese kolmemõõtmelise tänavakunstiteose Santa Barbara kunstimuuseumis. Koos Manfred Staderiga viidi Santa Barbaras läbi suurejooneline tänavakunsti tutvustus ning peale seda on see kunstivorm hakanud levima üle maailma. 

21. sajandil on kunstivormi levitamiseks kasutusele võetud videod, mis salvestatakse võistlusest ning kunstnikud peavad blogisid, mille abil jõuab tänavakunst kõigi selle kunstivormi fännideni.   

Allikas: www.wikipedia.org