Nobeli preemiad 2008

Keemiapreemia - meduusides helendava valgu avastamine

Võitjad on Jaapani päritolu, kuid praegu USAs Massachusettsis Woods Hole’i merebioloogialaboris töötav Osamu Shiomura ning ameeriklased Martin Chalfie Columbia ülikoolist ning Roger Tsien San Diegos asuvast California ülikoolist.  

Kolm teadlast pälvisid tänavuse Nobeli keemiaauhinna meduusides helendust tekitava valgu avastamise eest, mis laseb helendama panna nii rakke, kudesid kui ka terveid organeid. Tänapäeval kasutavad seda valku oma uurimistöödes tuhanded teadlased üle kogu maailma. 

Nad kõik on töötanud roheliselt helendava valguga GFP, mida esmakordselt kirjeldati 1962. aastal meduusil Aequorea Victoria. Tänapäeval on sellest valgust saanud biotehnoloogias oluline töövahend.  

Shiomura eraldas GFP Põhja-Ameerika läänerannikult leitud meduusilt ning avastas, et see helendab ultraviolettkiirguses roheliselt. Alates 1967. aastast jahtis ta Washingtoni osariigis Friday Harbori sadamas suviti meduuse, kogudes neid päevas enam kui 3000 tükki. 

Chalfie suutis koos oma kolleegidega panna E. coli bakteri ja väikesi ussikesi helendavat valku tootma, lisades neile geenijärjestusse vajaliku geeni. Meduusilt pärinev valk hakkab helendama sinises ja ultravioletses valguses, selle valgu abil on võimalik panna helendama vähirakke, jälitada organismis mürke ning jälgida sisse- ja väljalülitatud geene. “Meil on võimalik vaadata looma sisse ning aru saada, kus asub sisselülitatud geen, kas see on sisselülitatud ning kui seda valku toodetakse, siis kuhu see liigub,” ütles Chalfie telefoniintervjuus Reutersile. “Geenidel on kaasas omamoodi märgutuli, mis annab teada, kus need asuvad.” 

Tsien uuris korallides leiduvaid valke ning saavutas ka teist värvi helendusi, lisaks rohelisele veel ka siniseid ja rohelisi. Seega on teadlastel võimalik samaaegselt värvide abil mitmel bioloogilisel protsessil järge pidada. 

Valku GFP on kasutatud lisaks teaduse tegemisele ka kunstis. Näiteks klooniti 2000. aastal roheliselt helendav jänes, samuti aretati roheliselt helendavad sead, kes toovad ilmale helendavaid põrsaid. 

Rahupreemia – Namiibia iseseisvumine ja Kosovo kriisi lahendamine

Norra Nobeli komitee otsustas tänavuse rahupreemia anda endisele Soome presidendile Martti Ahtisaarile. Kandidaadiks esitamise aluseks oli eelkõige tema teened Namiibia iseseisvumisel ja Kosovo kriisi lahendamisel, kuid komisjon määras Ahtisaarile Nobeli rahupreemia «oluliste jõupingutuste ja rahvusvaheliste konfliktide lahendamise eest erinevatel mandritel rohkem kui kolme kümnendi jooksul,» kirjutas nobelprize.org.

«Ma olen üllatunud, et norralased seda tegid. Ma olen 12,5 protsenti norralane ja seetõttu peaksin ma ka sobima,» ütles Ahtisaari Norra ringhäälingule antud usutluses, millega ta viitas oma Norra päritolule, vahendas thenorwaypost.no.

1973. aastal saadeti ta suursaadikuna Soomet esindama ebastabiilsetesse Aafrika riikidesse: Tansaaniasse, Sambiasse, Somaaliasse ja Mosambiiki. 1977. aastal sai sõjatehnikaspetsialisti perekonnas sündinud Ahtisaarist ÜRO peasekretäri abi ja Namiibia volinik. Jõupingutuste eest Namiibia iseseisvumisel andis riigi juhtkond Ahtisaarile ja tema naisele Eeva Irmelile ka riigi aukodaniku tiitli.

Ahtisaari on olnud edukas ka Indoneesias, kus ta aitas kaasa Acehi iseseisvusliikumise ja keskvõimu vahelise rahulepingu sõlmimisele 2005. aastal. 

2005. aasta lõpus valiti Ahtisaari ÜRO erisaadikuks Kosovo tuleviku määramisel, sest 90ndate alguses töötas ta Genfis endise Jugoslaavia, Bosnia ja Hertsegoviina töögrupi esimehena, mistõttu tundis ta hästi Balkani riikide hingeelu.

Ahtisaari on olnud Nobeli rahupreemia kandidaat neljal korral, viimati 2006. aastal.  

Füüsikapreemia – teoreetiline osakestefüüsika

Selleaastase Nobeli füüsikapreemia pälvisid Yoichiro Nambu, Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa suure panuse eest teoreetilisse osakestefüüsikasse. Yoichiro Nambu on sündinud Jaapanis ja töötab USA-s,  Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa töötavad Jaapanis.

Poole auhinnast sai Yoichiro Nambu spontaanse sümmeetria rikkumise mehhanismi avastamise eest subatomaarses füüsikas, inglise keeles "for the discovery of the mechanism of spontaneous broken symmetry in subatomic physics".

Spontaanset sümmeetriarikkumist võib piltlikustada näitega teravikuga lauale püsti asetatud pliiatsist. Kui jätta kõrvale kõikvõimalikud segavad tegurid, on pliiats tasakaalus ja tema asend on lauaplaadi pööramise suhtes sümmeetriline. Kui pliiats kukub, sümmeetria kaob - pliiats ei saa kuidagi igas suunas korraga kukkuda vaid peab "valima" ühe suuna.

Sama piltlikkuse tasemega võib eelkirjeldatu baasil selgitada Higgsi mehhanismi, mille abil osakesed standardmudelis massi omandavad. Väga kõrge energia juures peaks teooria kohaselt kõik osakesed peale Higgsi bosoni olema massita. Energia alanemine sarnaneb eelmise näite pliiatsi langemisega. Osakesed on vastasmõjus Higgsi bosonitega ja "valivad" endile massid. Teooria, mis kirjeldab niisugust "valimist" on suuresti Yoichiro Nambu töö.  Teisalt põhjendatakse sümmeetriarikkumisega mateeria ülekaalu antimateeria suhtes praeguses universumis.

Lisaks oli Yoichiro Nambu üks kvarkide värvlaengu mõiste loojatest. Higgsi bosonit pole seni katses vaadeldud ja tema leidmine on üks suuremaid LHC-le pandavaid ootusi. Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa 1973. aastal ilmunud artikkel "CP Violation in the Renormalizable Theory of Weak Interaction" on seni suurte energiate füüsikas tsiteeritavuselt kolmandal kohal.

Nemad said auhinna sümmeetriarikkumise avastamise eest, mis ennustas vähemalt kolme liiki kvarkide olemasolu ehk algupärases sõnastuses "for the discovery of the origin of the broken symmetry which predicts the existence of at least three families of quarks in nature".  Sellega kasvas teooriate poolt ennustatav kvarkide liikide arv kuueni.

Tänaseks on kõiki ka katses nähtud. CP-sümmeetrias tähistab C sisuliselt sümmeetriat osakeste ja antiosakeste vahetamise suhtes; kui mingis protsessis kõik osakesed asendada nende antiosakestega, võiks protsess toimuda analoogselt. Nõrga vastasmõju protsessid rikuvad paraku C sümmeetriat. P tähistab paarsust ehk sümmeetriat ruumipeegelduste suhtes; kõik protsessid võiksid peegelpildis samuti toimuda kui peegeldamata. Nõrga vastasmõju protsessid rikuvad ka seda sümmeetriat. Ka mõlemad sümmeetriad korraga on rikutud, kuid Kobayashi ja Maskawa töö põhjendab seda rikkumist.  

Tänavune meditsiini-Nobel läks jagamisele kolme teadlase vahel. Prantslased Luc Montagnier ja Francoise Barre-Sinoussi Pasteuri instituudist said auhinna aidsi tekitava HI-viiruse avastamise eest. Sakslane Harald zur Hausen leidis äramärkimist emakakaelavähi põhjustaja leidmise eest.

Montagnier ja Barre-Sinoussi avastasid tänaseks kümneid miljoneid inimesi tapnud viiruse 1980. aastail. Nende vahel läks jagamisele pool 10 miljoni Rootsi krooni suurusest auhinnarahast.

Ülejäänud poole sai endale zur Hausen, kes läks vastuollu varem tunnustatud arvamusega emakakaelavähi tekke põhjustaja osas, arvates, et haiguse põhjustajaks on papilloomviirus.  Nende viiruste avastamine tegi võimalikuks kahe emakakaelavähki ennetava vaktsiini ning enam kui 20 ravimi loomise, mis aitavad HI-viiruse põdejail kauem talutavat tervist säilitada. 

Montagnieri sõnul on aga probleem praegu peamiselt selles, et need, kes diagnoosi ja ravimeid kõige enam vajaksid, ei saa kumbagi. „Epideemia põhiraskust kannab Aafrika. Miljoneist nakatunuist suurem osa ei saa ravi, sest neil pole sellele ligipääsu või nad isegi ei tea, et on nakatunud,“ ütles Montagnier Reutersile. 

Auhind on oluline ka selle poolest, et otsustab ilmselt lõplikult vaidluse, kes ikkagi viiruse avastas. HI-viiruse - avastajaks peetakse sageli ka Ameerika teadlast Robert Gallot, kes aga seekord Karolinska instituudi poolt äramärkimist ei leidnud. 

Zur Hausenit tunnustati töö eest, mis seostas papilloomviiruse emakakaelavähiga. Selle viiruse põhjustatud on üle viie protsendi kõigist vähijuhtudest. Lisaks emakakaelavähile põhjustab ta ka harvem esinevaid genitaalidega seotud vähivorme. Saksa teadlane alustas tööd papilloomviiruse ja vähi seoste leidmiseks 1970. aastail. Igal aastal diagnoositakse emakakaelavähk poolel miljonil naisel, kellest enam kui pooled jätavad haiguse tagajärjel ka elu. Suurem enamus neist arengumaades. 

Zur hausen arvab, et rohkemgi vähivorme võib olla seotud viirustega. „Ma usun, et selles osas tuleb veel olulisi avastusi,“ ütles ta.  

2008. aasta Nobeli majanduspreemia sai Paul Krugman Princetoni ülikoolist maailmakaubandust ja linnastumist seletava teooria eest.

Mis kasu on vabakaubandusest ja üleilmastumisest, milline on nende nähtuste mõju? Mis jõud paneb käima linnastumise kogu maailmas? Paul Krugman on sõnastanud uue teooria vastamaks neile küsimustele. Ta on ühendanud seni eraldi seisnud majandusgeograafia ja rahvusvahelise kaubanduse uurimisväljad.  

Krugmani lähenemine põhineb eeldusel, et paljusid kaupu ja teenuseid saab odavamalt toota suurte partiidena - mastaabisääst. Samal ajal nõuavad tarbijad erinevate kaupade pakkumist. Selle tulemusena asendub kohalikule turule suunatud väiketootmine masstootmisega maailmaturule, kus sarnaseid tooteid pakkuvad ettevõtted konkureerivad üksteisega.  

Traditsiooniline teooria oletas, et riigid on erinevad ja seletas, miks ühed riigid ekspordivad põllusaadusi ja teised tööstustoodangut. Peale II maailmasõda muutus üha ilmsemaks, et see teooria ei selgitanud tegeliku kaubanduse olulisi jooni.

1979. aastal pakkus USA majandusteadlane Paul Krugman välja uue teooria, mis pakkus paremat seletust tegelikule kaubanduse mustrile. Hilisemates uurimustes näitas ta, et sama teooriat saab rakendada ka majandusgeograafiliste küsimuste seletamisel.  Uus lähenemine selgitas, miks domineerivad maailmakaubanduses riigid, millel pole üksnes sarnased tingimused, vaid nad ka toodavad sarnaseid kaupu. Näiteks Rootsi nii impordib kui ka ekspordib autosid. Selline kaubandus teeb ühel ajal võimalikuks lõigata kasu masstootmisest ja pakkuda suuremat valikut tooteid, mille tulemuseks on madalamad hinnad ja tarbekaupade lai sortiment.  

Mastaabisääst koos alanenud transpordikuludega aitab ka seletada, miks koondub üha suurem osa maailma inimestest elama linnadesse ning miks sarnane majandustegevus kontsentreerub samadesse kohtadesse. Madalamad transpordikulud suudavad käivitada ennast võimendava protsessi, kus kasvav linnaelanikkond suurendab masstootmist, reaalpalka ja kaupade valikut.  

Need tegurid soodustavad omakorda inimeste linnadesse kolimist. Krugmani teooriad on näidanud, et see protsess võib vabalt viia regioonide jagunemisele kõrgtehnoloogiliseks linnastunud südamikuks ja vähem arenenud ääremaaks.   

Tänavune Nobeli kirjanduspreemia anti prantsuse kirjanikule Jean-Marie Gustave Le Cléziole, keda iseloomustatakse kui uute suundumiste ja poeetiliste seikluste loojat.  

23-aastaselt avaldas ta oma esimese romaani «Le Procès-Verbal», mis kandideeris ka Prantsuse tuntuimale kirjanduspreemiale, Goncourt'i auhinnale. Sama teose eest pälvis ta 1963. aastal Renaudot'i preemia. 1980. aastal omistas Prantsuse Teaduste Akadeemia talle romaani «Désert» eest esimese Paul Morand'i auhinna. Ta on avaldanud ligi kolmkümmend raamatut, nii novelle, romaane, lasteraamatuid kui ka essseid.

1990. aastal ilmus eesti keeles ka tema romaan «Kõrb», mida Eesti lugejale tutvustatakse kui kõrbe sõdalaste, «siniste meeste» meeleheitliku võitluse lugu oma eluõiguse eest. Raamatu sündmuste kaudu vastandatakse püsivusele ja igavestele väärtustele orienteeritud lihtne ning rikkumata olemisviis agressiivsele ning edasipüüdlikule euroopalikule elukorraldusele.  Eesti keeles on eelmisel aastal ilmunud tema teos «Diego ja Frida», mis räägib Mehhiko tuntud kunstnikepaari Diego Rivera ja Frida Kahlo elu- ja armastuseloost.