Pärast
rohkem kui aastast sunnitud pausi uuesti tööd alustanud suur hadronite põrguti
LHC on hetkel küll maailma suurim masin, kuid füüsikute peades on mõlkumas juba
märksa mastaapsemad plaanid, kirjutab Villu Päärt portaalis novaator.ee.
Nii ületab
mõne tulevase kiirendiprojekti maksumus Eesti praegusest riigieelarvet,
samas pole selgust, kes on nõus neid riikide koostöös tehtavaid projekte
rahastama.
Euroopa
tuumauuringute keskuse CERN juures töötava Keemilise ja Bioloogilise Füüsika
Instituudi teadur Andi Hektori sõnul on kiirendid ja põrgutid osakestefüüsikas
võib olla kõige olulisemaks infoallikaks. Osakestekiirendi muudab kalliks
suured mõõtmed ning seadmete keerukus. Näiteks LHC umbes nelja miljardi euro
suuruses hinnas ei kajastu Hektori sõnul kiirendi juures töötavate sadade ja
sadade teadlaste töö, ka mitte Eesti teadlaste oma.
Põhjus
selles, et Eesti ja paljud teised riigid pole ametlikult CERNi liikmed ja
teevad koostööd põrguti alamprojektides. Nii võib LHC tegelik hind olla isegi
kuni kaks korda suurem.
Tulevastest
kiirendiprojektidest odavaim on olemasoleva LHC täiustamine. Kui see töö
tehtud, kannaks hiiglaslik eksperimendikompleks nime SuperLHC.
Tulemuseks
oleks rohkem kokkupõrkeid sekundis ja suurem täpsus. Kui LHC üks peaeesmärke on
üles leida Higgsi boson – osake, mida pole leitud, kuid mis arvutuste järgi
peaks olemas olema, siis SuperLHC võimaldaks juba uurida Higgsi osakese
omadusi. Muidugi eeldusel, et osake lähiaastail LHC abil üles suudetakse leida.
Kui kõik
läheb nagu plaanitud, siis peaks SuperLHC valmima aastaks 2018 ning täiustustöö
maksmus ulatuks 1,27 miljardi USA dollari ehk ligi 13 miljardi Eesti kroonini.
Hektori
sõnul jääb selle põrguti energia samaks, suureneb ainult põrgatatavate osakeste
hulk ajaühikus. Kriitikud heidavad SuperLHC kavale ette, et selle teaduslik
potentsiaal on suhteliselt väike. Põrkeid toimuks üheaegselt väga suur hulk
ning seetõttu on nende hulgast huvitavate väljasõelumine väga raske. Projekti
eeliseks on odavus, pole ju vaja uut põrgutit päris algusest peale ehitama
hakata.
Hetkel on
ebaselge, kas õnnestub leida rahastust rahvusvahelise lineaarkiirendi ILC (International
Linear Collider) projektile. ILC pearahastajaks olemisest on keeldunud juba
Suurbritannia, USA, Saksamaa ja Jaapani valitsused.
35-kilomeetri
pikkune sirge ILC tunnel on mõeldud elektronide põrgatamiseks. Osakesi
kiirendatakse selles vaid ühe korra, mitte nagu ringkiirendis, kus osake võib
kiirust koguda ringi mitu korda läbides.
Hektori
sõnul on ILC puhul kasutatav tehnoloogia võibolla isegi liigagi hästi läbi
testitud, sest praeguseks ajaks on idee mõnevõrra vananenud. Projekti hinnaks
on arvutatud 8 miljardit USA dollarit, ligi 84 miljardit krooni. Valmima peaks
see pärast 2020. aastat.
Kõige
uuenduslikum on Hektori sõnul kompaktne lineaarkiirendi CLIC (Compact
Linear Collider). Sirge kujuga kiirendi kasutab väga uudset tehnoloogiat,
millest tulenevad ka paljud probleemid. Tehnoloogia pole veel eriti testitud ja
uudse tehnoloogia puhul on ka väga keeruline hinnata seadme maksumust. See-eest
võimaldaks CLIC kiirendada osakesi palju suuremate energiateni kui ILC. CLICi
oletatav maksumus on umbes 10 miljardi dollarit. Ka selle kiirendi valmimine
võiks tulla kõne alla pärast 2020. aastat.
Olulisemalt
kaugemal tulevikus on veel kava ehitada LHC suurem vend:Very Large Hardon
Collider (väga suur hadronite põrguti).
|