|
Viimase aja suurema reklaamikampaania ajel teab ilmselt
igaüks, millal saabub Eestisse digitaalse televisiooni ajastu. Et see kuupäev
on märkamatult lähedale jõudnud, on ka Digitargal
mõni soovitus ja tähelepanek sinuni tuua. Täpsemalt tuleb juttu vabalt õhus
levivast digitelevisioonist.
Digitaalne
televisioon
1. Digitaalne televisioon on
raadiolainetega leviv televisioon.
Võrreldes tavalise analoogtelevisiooniga on aga nüüd telekasse jõudev
info kodeeritud digitaalseks nullide ja ühtede jadaks (ehk
arvuti keelde - bittideks). Ja seda mitte suvalisel moel, vaid kasutades DVB-T
standardit
2. Digitaalseks on televisioon
tõlgitud ühel konkreetsel põhjusel - raadiolainete nappus. Nimelt saab digitaalselt pakitud signaaliga ühel
sagedusel edastada ühe programmi asemel kuni 12 teleprogrammi, mis
on seega oluliselt efektiivsem raadiolainete kasutus. See aitab ka
energiat kokku hoida, sest saatjad tarbivad seda palju.
Üks põhjustest, miks Eesti
digitelevisioonile üle läheb, on Euroopa
otsus analoogtelevisioon lõplikult kaotada aastaks 2012. Eesti, tänu oma väiksusele ja tehniliselt arenenud
infrastruktuurile tõi aga kuupäeva paar aastat ettepoole, olles eeskujuks
teistele maadele.
3. Õhus leviv digitaalne
televisioon on tasuta nähtav koos viie Eesti telekanaliga. Nende nägemiseks tuleb osta soovitatavalt Digilevi märki
kandev digiboks ning vaadata üle oma antenn ning kaablid. Võimalik on ka
sellise teleri ost, millele on digiboks juba sisse ehitatud.
Antenn
4. Antenn peaks olema UHV ehk
detsimeeterlaineala antenn, mis toimetaks sagedustel 470-862MHz. See on tegelikult ka analoogtelevisiooni vaatamiseks
levinud antenn. Kui viimane on katusel juba olemas, tuleb see õigesse suunda
keerata ning parimal juhul piisab sellest pildi telekasse saamiseks.
5. Kui UHV antenn on katusel olnud
aegade hämarusest saadik, oleks mõistlik üle vaadata nii antenn kui kaablid. Digitaalne televisioon on küllalt pirtsakas ning iga
puudujääk kehvas antennis või kaabelduses lööb kohe välja. Uued kaablid aitavad
pilti kvaliteetsena hoida.
6. Antennil võiks olla ka korralik
võimendus. Seda eriti siis, kui asud
saatjamastist kaugel. Samas, kasutan näiteks isegi Tallinna kesklinna lähedal
väikest võimendiga UHV antenni, mis kaugest vene ajast pärit. Kuid pilt
jõuab tõrgeteta telekasse. Ilma võimendita pilti aga ei näe või on see väga
kehva kvaliteediga (hakib).
Seadmed
7. Et digitaalset televisiooni
näeb ainult digiboksi vahendusel, tuleb viimane endale poest muretseda. Kõige lihtsam tee on soetada Digilevi märgiga varustatud
digiboks, mis on eesti digitaaltelevisiooni kasutamiseks testitud. Kui soovid
aga ise asjale läheneda, tuleb arvestada paari kindla asjaga.
Digiboks peab olema kõigepealt
õige tüübiga - DVB-T ehk digital
video broadcasting - terrastial (digitaalse video ülekanne - maapealne). Niisamuti peab ta toetama uut kodeeringut
MPEG4 (Moving Pictures Expert Group), mis on Euroopas
leviv uus standard. Vana standard oli MPEG2 ning sellega pole Eestis midagi
teha.
8. Tulevikku silmas pidades tasub
kiigata digibokside suunas, millel on ka kaardipesa. Sellisel juhul saab võimalikuks tasuliste kanalite
vaatamine, liitudes mõne teenusepakkujaga. Paha ei tee ka digiboksi valmisolek HD (High Definition) pildi
näitamiseks.
Leviala
9. Enne, kui hakkad oma antenni
sobiva masti suunas liigutama, tasub üle vaadata Eesti digitaalse televisiooni
leviala kaart, mida saab näha
Levira koduleheküljel. Raadiolained on tegelikkuses nagu valgus, mis ei levi
nurga taha (peegelduse abil võib levida). Ideaalne oleks muidugi
otsenähtavus.
10. Tasub tähele panna, et osad
saatjad on vertikaalpolarisatsiooniga (kaardil roheline ala). See tähendab, et antenni ei panda horisontaalselt,
nagu tavaliselt, vaid keeratakse 90 kraadi vertikaalsesse asendisse. Kõik
sõltub sellest, millises asendis on saatja.
Enne konkreetsete ostude või muu
digitaalse õhus leviva televisiooniga seotud toimingute tegemist tasub
kindlasti lugeda materjali aadressil www.digilevi.ee.
Mööda külgi ei jookse maha ka digileviga
tegeleva firma kodulehekülg - www.levira.ee. Vajalikke seadmeid ja antenne võid küsida
igast elektroonikapoest.
|