8.
märtsil alustas Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga taaskord
turvavöö kasutamise vajalikkust selgitava liiklusohutuskampaaniaga “Kinnita
tagaistmel turvavöö!”
Kampaania eesmärk on panna inimesi endale teadvustama turvavöö kinnitamata jätmisega
kaasnevaid riske ning selgitada, et kokkupõrke korral võib turvavööta
tagaistuja tappa inertsi mõjul eesistuja.
Seekordne
turvavöökampaania põhineb eelmise aasta kampaaniasõnumi edasiarendusel.
Kampaania ideelahendus keskendub küll esmajoones 18-25-aastastele noortele,
kelle seas turvavööde kasutamine, eriti suuremates seltskondades, on
ebapopulaarne, kuid käesoleval aastal on sõnum üldisem ja arusaadavam ka
vanemaealisele elanikkonnale.
Igal
aastal läbi viidud kampaaniajärgsed küsitlusuuringud on näidanud turvavööde
kasutustaseme tõusu. Seda nii esi- kui tagaistmel, kuid endiselt on esi- ja
tagaistmel turvavööde kasutamises ca 15% erinevus. Tagaistmel pole turvavöö
kinnitamine paljudel sõitjatel veel harjumuseks kujunenud.
Kui
2007. aastal hukkus lahtise turvavöö ga sõites 94 autosolijat ja 2008. aastal
40, siis eelmisel aastal oli lahtise turvavöö tõttu hukkunuid 28.
Liiklusõnnetustes, kus juhil ja sõitjatel turvavöö oli kinnitatud, hukkunute
arvus märkimisväärset muutust pole toimunud, püsides kõigil kolmel aastal 30-32
piires. On ilmne, et kinnitatud turvavöö sõitjale 100% kaitset ei taga, küll
aga suurendab see oluliselt ellujäämisvõimalust.
Maanteeamet
viib kampaania läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, mistõttu on
kampaania seotud tõhusa politsei poolt teostatava liiklusjärelevalvega
turvavööde ja turvavarustuse kasutamise üle.
Fakte turvavööst
1959.
a. lõi rootsi lennukikatapultide konstruktor Nils Bohlin, töötades sel ajal
Volvos, esimese kolmepunkti turvavöö sõiduautole. See lihtne ja silmapistvalt
funktsionaalne konstruktsioon on säästnud sellest ajast alates miljonite
inimeste elu. Volvo ei patenteerinud leiutist ning lootis, et ka teised
autotööstused võtavad selle ohutusseadme kasutusele. Alates 70-ndatest ongi see
üha enam kasutamist leidnud.
Täna
ei lasta turule ühtegi autot, kus poleks turvavööd. Ka pakiautod, veoautod ja
autobussid on viimastel aastatel nendega varustatud.
Miks on vajalik
kinnitada turvavöö?
Proovige
joosta täiest jõust ja hooga vastu seina. Te ei teeks ju seda? Kuid kui te
jooksete kõigest väest ning äkki kerkib 60 cm kaugusel teist sein? Piltlikult
just nii juhtub õnnetus liikluses. Te saate haiget!
Reaalsuses
te ei suuda joosta kiiremini kui 24 km/h. Kujutage aga ette end jooksmas 50
km/h ning sein, mille vastu põrkate, on neli korda kõvem. See on võrdne
kukkumisega 3. korruselt.
Autos
olles kestab kokkupõrge ja peatumine vaid sekundikümnendiku. Turvavööga
kinnitamata liigub teie keha eelneva sõidukiirusega edasi, kuni põrkab vastu
rooli, esipaneeli, eesistujat. Turvavöö hoiab sind kokkupõrkel paigal.
Õigesti asetsev
turvavöö
Turvavöö
koosneb kahest harust. Üks kulgeb üle õla diagonaalis vaagnani ning teine üle
vaagna ja reite ülemise osa risti keha teljega. Need kehapiirkonnad on kõige
tugevamad löökidele vastustama.
- Kokkupõrke
korral kinnitatud turvavöö päästab teie elu ja vähendab võimalikke
vigastusi.
- Turvavöö
peab olema võimalikult keha ligidal, ei tohi olla keerdunud ega kortsus.
- Ühe
turvavöö all istub vaid üks inimene, süles istujat ei tohi sama vööga
kinnitada, see on eluohtlik.
- Turvapadjad
ei asenda turvaööd, nad töötavad üheskoos. Padjad leevendavad keha lööki
ettepoole liikumisel, kuid nad ei kaitse külgsuunaliste löökide ega autost
väljalendamise eest. Külgturvapadjad või –kardinad kaitsevad pead ja õlgu
kui need asetsevad padja tööpiirkonnas. Viimase aga tagab kinnitatud
turvavöö.
Õigesti asetatud turvavöö leevendab
kokkupõrkelööki ning suunab koormuse laiali rindkerele ja vaagnale, mis on
löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad.
Lõdvalt
või kaenla alt paigutatud turvavöö ei hoia teid paigal ning libisete selle alt
välja, te võite isegi autost välja lennata. Üle kõhu kulgev turvavöö surub
kokku teie kõhuorganid ning põhjustada täiendavaid eluohtlikke vigastusi.
Rasedad
peavad kindlasti kandma turvavööd ning jälgima võimalikult püstist isteasendit.
Sel juhul kaitseb turvaöö kõige paremini nii ema kui ka tema üsas olevat last.
Turvavööd ja seadus
- Liiklusseadus
näeb ette vastutuse juhile turvavööta sõitmise ja lahtise turvavööga sõitjate
veo eest rahatrahvi näol kuni 100 trahviühikut.
- Auto
juht on ka vastutav, et lapsed oleksid nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö
või lapse kasvule ja kaalule vastava turvavarustuse abil.
- Täiskasvanud
sõitja vastutus turvavööta sõitmise eest on rahatrahv kuni 10
trahviühikut.
Eestis
kinnitab läbi viidud uuringute andmetel turvavöö ca 87% kõikidest sõiduautodes
viibijatest. Nende 13% osa, kes ei kinnita turvaööd, moodustab ligikaudu
167 000 inimest. Peamiselt on autosõidul liiklusõnnetustesse sattudes raskelt
vigastatud ja hukkunud just nende seast.
Sõitjate
arv autos peab vastama istekohtade arvule. Istekohad peavad olema varustatud
turvavööga, kui sõiduki ehitaja poolt on need ette nähtud ja paigaldatud.
Turvaööd
tuleb üldjuhul kinnitada alati, kui liiklete mootorsõidukiga. Kinnitamata
sõitja võib kokkupõrkel muutuda vabalt liikuvaks kehaks, kes vigastab tõsiselt
nii ennast kui juhti ja kaassõitjaid.
Ka
takso tagaistmel sõites on soovitav turvavöö kinnitada. Taksojuhtide kohustus
on tagada, et kõik sõitjatekohad oleksid varustatud turvavöödega ning need
oleksid töökorras. Kuna taksojuhtidel ei ole kohustust pakkuda sõidu ajaks
lapse turvavarustust, siis on soovitav lapsevanemail kasutada taksosõidul
isiklikke laste turvavahendeid.
Turvavarustuse
kasutamine lastel
- Mootorsõiduki
juht peab tagama, et kõik lapsed sõidaksid autos ohutult.
- Imikud,
väikelapsed, koolieelikud, algkoolilapsed peavad autosõiduks kasutama
lapse pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud
nõuetekohast turvavarustust.
- Alla
12-aastasi lapsi on ohutum sõidutada autos tagaistmel, kaugemal
võimalikust kokkupõrke kohast.
- Turvavöö
efektiivsuse tagamiseks peab laps saama istuda mugavalt, sääred rippumas
üle istme serva ja lapse selg peab toetuma kogu ulatuses istme seljatoele.
Turvaöö horisontaalrihm peab suunduma üle reite, mitte üle kõhu ja
diagonaalrihm kulgema üle rindkere õlanuki ja kaela vahelt.
Lapsed,
kes istuvad auto tagaistmel keskmisel istekohal, on tavaliselt kõige vähem
liiklusõnnetustes viga saanud. Erandiks on vaid juhud, kui tagaiste on täiendav
iste väikeveokites.
Kui
laps on turvaistmest välja kasvanud kuid ei ole veel füüsiliselt sobiv kasutama
täiskasvanuile mõeldud auto turvavööd, soovitatakse ta paigutada istuma
turvavööpadjale.
Turvavööde kasutamise statistika
liiklusohutuse alaste uuringute põhjal
Igal aastal läbi viidud
kampaaniajärgsed küsitlusuuringud on näidanud turvavööde kasutustaseme tõusu.
Seda nii esi- kui tagaistmel, kuid endiselt on esi- ja tagaistmel turvavööde
kasutamises ca 15% erinevus. Tagaistmel pole turvavöö kinnitamine paljudel
sõitjatel veel harjumuseks kujunenud. Selle on tinginud asjaolu, et turvavöö
tagaistmel kinnitamise nõue jõustus hiljem ning ka see, et kümmekond aastat
tagasi osales meie liikluses veel palju selliseid autosid, mille tagaiste
polnud turvavööga varustatud. Esineb ka arusaam, et tagaistmel sõitmine on
piisavalt ohutu ka turvavööd kinnitamata. Kuid see arusaam pole õige.
Tagaistmel sõitja võib ette paiskudes vigastada lisaks endale ka eesistujat
ning õnnetuse puhul tekkivad jõud mõjuvad ühtmoodi nii ees- kui tagaistmel
sõitjale.
2009. aasta kevadel läbi viidud küsitlusuuringu kokkuvõttena
võib öelda, et
- Turvavöö kasutamist peab
oluliseks üheksa inimest kümnest – veendumus turvavöö vajalikkuses on
aasta-aastalt tõusnud
- Laste puhul on pea kõik
15-74-aastased inimesed turvavöö kasutamises veendunud ja väidetavalt
laste puhul turvavöö ka alati kinnitatakse või kasutatakse lapse
sõidutamiseks vajalikku turvavarustust.
- Lahtise turvavööga sõitmist
tuleb sagedamini ette istudes auto tagaistmel – siis kinnitab turvavöö
neli inimest viiest. Paar aastat tagasi kinnitas turvavöö vaid iga teine.
Vähem kinnitavad tagaistmel turvavöö mehed ja kuni 34-aastased sõitjad
- Turvavöö mittekinnitamise
põhjusena on sagedamini nimetatud unustamist, harjumuse puudumist,
hoolimatust, mugavust, laiskust ja lühikestel vahemaadel sõitmist.
|