Algas kampaania: Kinnita tagaistmel turvavöö!

8. märtsil alustas Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga taaskord turvavöö kasutamise vajalikkust selgitava liiklusohutuskampaaniaga “Kinnita tagaistmel turvavöö!”
Kampaania eesmärk on panna inimesi endale teadvustama turvavöö kinnitamata jätmisega kaasnevaid riske ning selgitada, et kokkupõrke korral võib turvavööta tagaistuja tappa inertsi mõjul eesistuja.

Seekordne turvavöökampaania põhineb eelmise aasta kampaaniasõnumi edasiarendusel. Kampaania ideelahendus keskendub küll esmajoones 18-25-aastastele noortele, kelle seas turvavööde kasutamine, eriti suuremates seltskondades, on ebapopulaarne, kuid käesoleval aastal on sõnum üldisem ja arusaadavam ka vanemaealisele elanikkonnale.

Igal aastal läbi viidud kampaaniajärgsed küsitlusuuringud on näidanud turvavööde kasutustaseme tõusu. Seda nii esi- kui tagaistmel, kuid endiselt on esi- ja tagaistmel turvavööde kasutamises ca 15% erinevus. Tagaistmel pole turvavöö kinnitamine paljudel sõitjatel veel harjumuseks kujunenud.

Kui 2007. aastal hukkus lahtise turvavöö ga sõites 94 autosolijat ja 2008. aastal 40, siis eelmisel aastal oli lahtise turvavöö tõttu hukkunuid 28. Liiklusõnnetustes, kus juhil ja sõitjatel turvavöö oli kinnitatud, hukkunute arvus märkimisväärset muutust pole toimunud, püsides kõigil kolmel aastal 30-32 piires. On ilmne, et kinnitatud turvavöö sõitjale 100% kaitset ei taga, küll aga suurendab see oluliselt ellujäämisvõimalust.

Maanteeamet viib kampaania läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, mistõttu on kampaania seotud tõhusa politsei poolt teostatava liiklusjärelevalvega turvavööde ja turvavarustuse kasutamise üle.

Fakte turvavööst

1959. a. lõi rootsi lennukikatapultide konstruktor Nils Bohlin, töötades sel ajal Volvos, esimese kolmepunkti turvavöö sõiduautole. See lihtne ja silmapistvalt funktsionaalne konstruktsioon on säästnud sellest ajast alates miljonite inimeste elu. Volvo ei patenteerinud leiutist ning lootis, et ka teised autotööstused võtavad selle ohutusseadme kasutusele. Alates 70-ndatest ongi see üha enam kasutamist leidnud.

Täna ei lasta turule ühtegi autot, kus poleks turvavööd. Ka pakiautod, veoautod ja autobussid on viimastel aastatel nendega varustatud.

Miks on vajalik kinnitada turvavöö?

Proovige joosta täiest jõust ja hooga vastu seina. Te ei teeks ju seda? Kuid kui te jooksete kõigest väest ning äkki kerkib 60 cm kaugusel teist sein? Piltlikult just nii juhtub õnnetus liikluses. Te saate haiget!

Reaalsuses te ei suuda joosta kiiremini kui 24 km/h. Kujutage aga ette end jooksmas 50 km/h ning sein, mille vastu põrkate, on neli korda kõvem. See on võrdne kukkumisega 3. korruselt.

Autos olles kestab kokkupõrge ja peatumine vaid sekundikümnendiku. Turvavööga kinnitamata liigub teie keha eelneva sõidukiirusega edasi, kuni põrkab vastu rooli, esipaneeli, eesistujat. Turvavöö hoiab sind kokkupõrkel paigal.

Õigesti asetsev turvavöö

Turvavöö koosneb kahest harust. Üks kulgeb üle õla diagonaalis vaagnani ning teine üle vaagna ja reite ülemise osa risti keha teljega. Need kehapiirkonnad on kõige tugevamad löökidele vastustama.

• Kokkupõrke korral kinnitatud turvavöö päästab teie elu ja vähendab võimalikke vigastusi.
• Turvavöö peab olema võimalikult keha ligidal, ei tohi olla keerdunud ega kortsus.
• Ühe turvavöö all istub vaid üks inimene, süles istujat ei tohi sama vööga kinnitada, see on eluohtlik.
• Turvapadjad ei asenda turvaööd, nad töötavad üheskoos. Padjad leevendavad keha lööki ettepoole liikumisel, kuid nad ei kaitse külgsuunaliste löökide ega autost väljalendamise eest. Külgturvapadjad või –kardinad kaitsevad pead ja õlgu kui need asetsevad padja tööpiirkonnas. Viimase aga tagab kinnitatud turvavöö.

Õigesti asetatud turvavöö leevendab kokkupõrkelööki ning suunab koormuse laiali rindkerele ja vaagnale, mis on löögi suhtes enim vastupidavad inimkeha piirkonnad.

Lõdvalt või kaenla alt paigutatud turvavöö ei hoia teid paigal ning libisete selle alt välja, te võite isegi autost välja lennata. Üle kõhu kulgev turvavöö surub kokku teie kõhuorganid ning põhjustada täiendavaid eluohtlikke vigastusi.

Rasedad peavad kindlasti kandma turvavööd ning jälgima võimalikult püstist isteasendit. Sel juhul kaitseb turvaöö kõige paremini nii ema kui ka tema üsas olevat last.

Turvavööd ja seadus

• Liiklusseadus näeb ette vastutuse juhile turvavööta sõitmise ja lahtise turvavööga sõitjate veo eest rahatrahvi näol kuni 100 trahviühikut.
• Auto juht on ka vastutav, et lapsed oleksid nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö või lapse kasvule ja kaalule vastava turvavarustuse abil.
• Täiskasvanud sõitja vastutus turvavööta sõitmise eest on rahatrahv kuni 10 trahviühikut.

Eestis kinnitab läbi viidud uuringute andmetel turvavöö ca 87% kõikidest sõiduautodes viibijatest. Nende 13% osa, kes ei kinnita turvaööd, moodustab ligikaudu 167 000 inimest. Peamiselt on autosõidul liiklusõnnetustesse sattudes raskelt vigastatud ja hukkunud just nende seast.

Sõitjate arv autos peab vastama istekohtade arvule. Istekohad peavad olema varustatud turvavööga, kui sõiduki ehitaja poolt on need ette nähtud ja paigaldatud.

Turvaööd tuleb üldjuhul kinnitada alati, kui liiklete mootorsõidukiga. Kinnitamata sõitja võib kokkupõrkel muutuda vabalt liikuvaks kehaks, kes vigastab tõsiselt nii ennast kui juhti ja kaassõitjaid.

Ka takso tagaistmel sõites on soovitav turvavöö kinnitada. Taksojuhtide kohustus on tagada, et kõik sõitjatekohad oleksid varustatud turvavöödega ning need oleksid töökorras. Kuna taksojuhtidel ei ole kohustust pakkuda sõidu ajaks lapse turvavarustust, siis on soovitav lapsevanemail kasutada taksosõidul isiklikke laste turvavahendeid.

Turvavarustuse kasutamine lastel

• Mootorsõiduki juht peab tagama, et kõik lapsed sõidaksid autos ohutult.
• Imikud, väikelapsed, koolieelikud, algkoolilapsed peavad autosõiduks kasutama lapse pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust.
• Alla 12-aastasi lapsi on ohutum sõidutada autos tagaistmel, kaugemal võimalikust kokkupõrke kohast.
• Turvavöö efektiivsuse tagamiseks peab laps saama istuda mugavalt, sääred rippumas üle istme serva ja lapse selg peab toetuma kogu ulatuses istme seljatoele. Turvaöö horisontaalrihm peab suunduma üle reite, mitte üle kõhu ja diagonaalrihm kulgema üle rindkere õlanuki ja kaela vahelt.

Lapsed, kes istuvad auto tagaistmel keskmisel istekohal, on tavaliselt kõige vähem liiklusõnnetustes viga saanud. Erandiks on vaid juhud, kui tagaiste on täiendav iste väikeveokites.

Kui laps on turvaistmest välja kasvanud kuid ei ole veel füüsiliselt sobiv kasutama täiskasvanuile mõeldud auto turvavööd, soovitatakse ta paigutada istuma turvavööpadjale.

Turvavööde kasutamise statistika liiklusohutuse alaste uuringute põhjal

Igal aastal läbi viidud kampaaniajärgsed küsitlusuuringud on näidanud turvavööde kasutustaseme tõusu. Seda nii esi- kui tagaistmel, kuid endiselt on esi- ja tagaistmel turvavööde kasutamises ca 15% erinevus. Tagaistmel pole turvavöö kinnitamine paljudel sõitjatel veel harjumuseks kujunenud. Selle on tinginud asjaolu, et turvavöö tagaistmel kinnitamise nõue jõustus hiljem ning ka see, et kümmekond aastat tagasi osales meie liikluses veel palju selliseid autosid, mille tagaiste polnud turvavööga varustatud. Esineb ka arusaam, et tagaistmel sõitmine on piisavalt ohutu ka turvavööd kinnitamata. Kuid see arusaam pole õige. Tagaistmel sõitja võib ette paiskudes vigastada lisaks endale ka eesistujat ning õnnetuse puhul tekkivad jõud mõjuvad ühtmoodi nii ees- kui tagaistmel sõitjale.

2009. aasta kevadel läbi viidud küsitlusuuringu kokkuvõttena võib öelda, et

• Turvavöö kasutamist peab oluliseks üheksa inimest kümnest – veendumus turvavöö vajalikkuses on aasta-aastalt tõusnud
• Laste puhul on pea kõik 15-74-aastased inimesed turvavöö kasutamises veendunud ja väidetavalt laste puhul turvavöö ka alati kinnitatakse või kasutatakse lapse sõidutamiseks vajalikku turvavarustust.
• Lahtise turvavööga sõitmist tuleb sagedamini ette istudes auto tagaistmel – siis kinnitab turvavöö neli inimest viiest. Paar aastat tagasi kinnitas turvavöö vaid iga teine. Vähem kinnitavad tagaistmel turvavöö mehed ja kuni 34-aastased sõitjad
• Turvavöö mittekinnitamise põhjusena on sagedamini nimetatud unustamist, harjumuse puudumist, hoolimatust, mugavust, laiskust ja lühikestel vahemaadel sõitmist.