Usun, et ei ole inimest, kes poleks linnas järele vaadanud madalahäälsele soliidse ja väärika välimusega ameerika autole. Omal moel õhkub teatavat aupaklikkust igast „ameeriklasest“, ka on USA autode huvilised pisut teistmoodi mõttemaailma ja ellusuhtumisega inimesed. Nad ajavad oma asja sellepärast, et seda ise nautida ja teistele naudingut pakkuda. Nende missiooniks ei ole tänapäeva ühiskonnale omane igast asjast kiire rikastumise soov, vaid see, et saaks oma hobiga tegeleda, seda teistele tutvustada ning seeläbi uusi huvilisi tekitada.
Anryo Raamat on Ford Mustang Club Estonia (FMCE) üks asutajatest ja praegune juhtkogu liige. Seda, kuidas autopisikust nakkus tuli, ta öelda ei oskagi. Anryo nendib, et autod on talle alati huvi pakkunud ja oma esimese ameerika auto ostis ta seetõttu, et tekkis plaan lahtine auto osta. Kõiki pakkumisi läbi vaadates jäi silma Ford Mustang.
Olles ise Mustangi omanik, tekkis poniauto 40. juubeliaastal idee luua FMCE. See on Baltic Hot Rod Association'i (BHRA) allorganisatsioon, mis seisab hea samade väärtuste eest nagu BHRA, kuid arendab süvendatult kõike Eesti Ford Mustangitega seotut. FMCE põhieesmärkideks on Eestis olevate Ford Mustangite omanike ühendamine klubilise tegevuse eesmärgil ning huvitatute informeerimine antud alast.
Anryo ütleb, et hobi võimaldab tal väljuda igapäevarutiinist. Olgugi, et sellele tuleb iga päev oma täistöökoha kõrvalt vähemalt tund aega kulutada, ei võta ta seda kui kohustust. Samuti ei tegele ta hobiga sissetuleku eesmärgil: „Kui hakata hobi sissetulekuallikaks pidama, võivad muutuda nii tegevuse eesmärk kui ka suund. Lõpptulemus ei pruugi enam ootuspärane välja kukkuda.“
Anryol on tõsiselt vedanud ka sellega, et abikaasa huvid tema omadega ühtivad – koos korraldatakse üritusi ja tegeletakse hobiga. Lisaks kaasale, on õhinal autodega seotud tegevuste ja toimetamiste juures ka pere noorem generatsioon. Anryo räägib, et autohobist ja tööst vaba aega eriti üle ei jäägi. Näiteks suvel on kõik nädalalõpud nii planeeritud, et isegi pulmakuupäeva paikapanemine ei olnud kõige lihtsam ülesanne. Peale ürituste korraldamise käivad nad terve perega väljaspool Eestit erinevatel näitustel, kust ammutavad uusi mõtteid ja ideid ning loovad vajalikke kontakte. „Ühine hobi peres on juba seetõttu tore, et kui paljud mehed ja isad poole ürituse pealt koju ära kutsutakse, siis mina saan seal koos oma perega lõpuni olla. Pole seda muret, et naine koju kamandab, vastupidi - peale üritust läheme naisega üheskoos pubisse afterpartyle,“ toob ta näite. Oma abikaasa Evelyniga sai Anryo tuttavaks ka just läbi ameerika autode. Kuna Evelyn oli üks American Car Show korraldajatest, Anryol aga koos oma klubiga Mustangi 40-aastaseks saamisele pühendatud saunaõhtu – seepärast oli mõlemil põhjust tähistamiseks ja sedamoodi pärast üritust afterpartyl tuttavaks saadigi.
Lisaks FMCE-le on Anryo tegev ka nii tehnilise kontrolli kohtunikuna kui ka alakomitee liikmena Baltic Hot Rod Associationis (BHRA), mille üheks asutajaliikmeks ongi tema abikaasa Evelyn. Üheskoos on eesmärk ühendada ja koondada kokku isikupäraste autode-ja tehnikahuvilised, samuti kõik need, kes on vähemal või suuremal määral seotud kiirendusvõidusõiduga. Sooviks on arendada mootorisporti Eestis ning teistes Balti riikides, seda eelkõige alal, mis puudutab kiirendusvõidusõitu. BHRA näol on tegemist vabatahtliku, mittetulu taotleva organisatsiooniga, mille liikmeteks võivad olla kõik auto-või tehnikahuvilised, sõltumata asukohast.
Kõige enam valmistab autohuvilisele perele rõõmu see, et tänu erinevatele üritustele on üha rohkem tekkinud noori ja uusi autohuvilisi. Anryo ja Evelyn julgustavadki, et isegi, kui keegi arvab, et ei tea USA autodest palju või peab end sel teemal ebapädevaks, siis ei tasu peljata, vaid üritustele ikka kohale tulla ning asi oma silmaga üle vaadata. Lisaks sellele on autohuviliste näol tegemist sõbralike ja lahedate oma hobi armastavate inimestega. Siinjuures tahab Anryo ümber lükata valearusaama, nagu oleks USA auto omamine hirmus kallis väljaminek: „Tegelikult on aga USA autode varuosad palju odavamad kui saksa või jaapani autode omad ja tarnetähtaeg pole ka sugugi pikem.“
Taoline sebimine ja ürituste korraldamine on kindlasti väga kurnav ning väsitav - millest energiat ammutada? Anryo ütleb, et kui oled pikalt mõnda üritust korraldanud, palju vaeva näinud ning kogu sellest virvarrist üsna ära väsinud ja siis üritusele kohale jõudes märkad, et ligi 100 autot on juba parklas ning peagi on teine sada veel juurde tulemas, tekitab see hea tunde ja annab positiivse laengu, sest üritus on taas korda läinud. „Hea tunne on, kui inimestelt tuleb positiivne tagasiside. Ei teegi üritust sellepärast, et sealt midagi saada, teinekord piisab vaid emotsioonist,“ lisab ta.
Usutavasti teavad kõik juba tavaks saanud USA autode kruiise. Kaks suuremat toimuvad 2 korda aastas – kevadel ja sügisel. Anryo ja Evelyn on nende kruiiside eestvedajateks. Olgugi, et üritus on jõulise alatooniga, jäädakse siiski hea maitse piiridesse. Üldiselt ongi üritus suunatud meeldivaks ajaveetmise võimaluseks ja silmailu nautimiseks tervele perele. Anryo sõnul käivad juba praegu ettevalmistused 26. aprillil 2008 toimuvaks suureks kruiisiks, kus saab kohapeal uhkeid masinaid lähemalt uurida ning silmailu nautida. Huvilistel tasub end kindlasti asjaga kursis hoida ja lisainfot hankida leheküljelt www.bhra.ee!
Tulevikuplaanide kohta ütleb ta, et kindlasti üritaks kruiise heas mõttes suuremaks ajada, rohkem näitusi välja panna. Plaaniks ja unistuseks on luua oma kiirendusvõistluste rada, Euroopa Meistrivõistluste etapp Eestis või näiteks korraldada sama suur näitus nagu Motorex, aga hobiautodest, mis oleks suunatud kõikidele uunikumidega tegutsejatele. Ta lisab, et plaane tulevikuks on suuri ja reaalseid, vaid aastanumbrit ei julgeks neile järgi panna.
Meelike Tammemägi
|