Enamus meist pole sündinud tippsportlaseks ega oma tagataskus maailmameistri tiilit koos mitmete teiste märkimisväärsete saavutustega. Kuidas aga jõuda nii kaugele, et seda kõike saavutada ning milline üldse näeb ühe tippsportlase argipäev välja? Uurisime veidi maailmameister Gerd Kanteri tegemistest ja saavutustest.
Gerd Kanter sündis 6.mail 1979 Tallinnas. Põhikooli läbis ta Vana-Vigalas, keskkooli Pärnu-Jaagupis. Peale seda siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis.
Ühes intervjuus on ta tõdenud, et tõsine sportlasepisik tuli tema sisse üsna hilja: „Sporti tegin kogu aeg. Keskkoolis tekkis juba üleolek omavanustest, aga vabariigi tasemel polnud mingit nii tugevat tulemust, et oleks võinud arvata, et minust midagi väga suurt tuleb.“
Algselt oli Gerd Kanteri isal plaanis pojast korvpallur teha, kuid kuna maakohas häid treenereid polnud, siis jäi see mõte katki. Koos isaga põllupeal ketast visates leidiski Kanter tee kettaheitmise juurde. Ta on öelnud: „Tulemused paranesid, aga et sealt mingi suur tulemus välja tuleb, seda algul ei paistnud. Oli rohkem selline kooli kõrvalt hobi.“
Kuna kooliajal poisikestel ikka tuleb ette kakluseid ja rüselusi, siis arvestades Gerd Kanteri treenitust ja sportlasekasvu, võiks ju arvata, et tema näol oli tegemist hea kaklejaga. Gerdi sõnul see nii siiski polnud: „Ei, kakleja pole ma kunagi olnud. Pigem lähtusin sellest, et kiired jalad päästavad. Kuna tulin linnast maale, siis tahtsid alguses mõned vanemad poisid maadelda, aga neile vastu ei saanud.“
Kanal 2 saade „Üks päev kettaheitja Gerd Kanteriga“ selgitas välja, et Gerd ei ole kunagi viina, viskit ega suitsu proovinud, on hiline ärkaja ning tema suurimaks, kuid samas ka üheks vähestest pahedest, võib pidada hilinemist.
Trenni teeb Kanter 10 korda nädalas, treeningule suundub umbes kell 11, ärkab aga alles kell 9.30. Seega – magada saab küll pisut kauem kui iga teine meist, kuid see-eest on sportlase päevad sisustatud tiheda ning raske trennigraafikuga.
Järjepideva ning kohusetundliku treenimise tulemusel on Gerd Kanteri saavutused järgmised:
Maailmameistrivõistlused
2003 Pariisis: 25. koht 56.63 (24. august)
2005 Helsingis: 2. koht 68.57 (7. august)
2007 Osakas: 1. koht 68.94 (28. august)
Olümpiamängud
2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august)
Euroopa meistrivõistlused
2002 Münchenis: 12. koht 55.14 (21. august)
2006 Göteborgis: 2. koht 68.03 (12. august)
Lisaks sellele pälvis Gerd Kanter lõppeva aasta parima sportlse tiitli nii venekeelse spordiportaali lugejate kui ka Eesti Spordiajakirjanike Liidu poolt.
Gerd on enda kohta öelnud, et ta on inimene, kes tahab igas asjas endast maksimumi anda. Selline sihikindlus ja tahtejõud on maailmameistri tippu viinud ning kindlasti on Gerd Kanteril veel palju varuks, millega meid üllatada.
Kettaheitmisest
Vikipeedia andmetel on kettaheide kui iseseisev spordiala välja kasvanud antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 m või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500 ja 480 aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada.
Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906. a vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsaima odaviskaja Matti Järvineni vend.
Kettaheite omapärast
Vikipeedia tutvustab, et ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismööt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul peatama 2 kg ketta, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m.
Meelike Tammemägi
|