Vulkaanituhk ja mootorid

Täna seisab Islandil purskava vulkaani poolt atmosfääri paisatud tuha tõttu suur osa Euroopa lennuliiklusest. Mida aga see tuhk lennukitele teeb?

1982. aasta 24. juunilt sattus lennufirma British Airways Boeing 747 marsruudil Londonist Uus-Meremaale Aucklandi Jaava saare kohal just sellise tuhapilve sisse. Lennuki meeskonnal polnud infot, et Galunggungi vulkaani välja purskunud tuhapilv hõljus just lennukõrgusel, kirjutas New Scientist.

Öösel kohaliku aja järgi kell 1.40 märkas meeskond, et kokpiti aknad helendavad, seejärel purskas helendavaid jugasid ka mootoritest ning kabiini täitis väävlisuitsu ving. Mõne minuti jooksul lakkasid kõik neli mootorit töötamast. Lennuk lihtsalt planeeris 11 kilomeetri kõrgusel ookeani kohal.

Kui oli laskutud 4 kilomeetri peale, siis oli olukord sedavõrd paranenud, et osa mootoreid õnnestus uuesti käivitada ning lennuk sai teha õnnelikult lõppenud hädamaandumise Jakartas.

Vulkaaniline tuhk koosneb klaasjast kivimipurust, mille läbimõõt ei ületa kahte millimeetrit. Kui lennuk sellise tuhapilve sisse satub, siis töötlevad tuhaosakesed lennukiaknaid nagu liivaprits, see ähmastab pilootide väljavaate.

Mootorid imevad tuhka endasse, kus see kuumuses üles sulab ning kleepub siis turbiinide ümber, takistades õhu juurdepääsu. Alles siis, kui sulamass on tahkunud võib osa sellest mureneda ja siis võib olla võimalik mootor taas käivitada

Vulkaanilise tuha osakesed on kuivad, neid ei ole ka ilmastikuradari ekraanilt näha. Praegu on väljatöötamisel tehnoloogia, mis peaks võimaldama õhusõidukitel tuhapilvede olemasolu õhus kindlaks teha.

Millal Islandi vulkaani tuhapilv ära hajub?

Islandil Eyjafjallajökulli vulkaanituhapilve tekkimisel on tegu erakordsete oludega, ütles novaator.ee vahendusel Tartu Ülikooli bio- ja keskkonnafüüsika osakonna meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.

„Kui atmosfäär on väga labiilne, siis sellist tuhapilve tekkida ei saagi. Praegu on aga Islandilt Euroopa suunas püsiv arktiline õhuvool, mis on seda pilve kandnud Euroopa suunas,“ ütles ta.

Tuhapilve edasist käitumist määravad õhuvoolud 6-12 kilomeetri kõrgusel. Praegu on Posti sõnul näha, et need ei lase pilvel hajuda, vaid see kandub vaikselt ida suunas ning on jõudnud juba Islandist tuhandete kilomeetrite kaugusele.

„See tuhapilv on troposfääri ülaosas või isegi stratosfääris ja seal on väga stabiilsed olud. Lihtsam variant oleks, kui need tuhaosakesed sealt vihmana alla sajaksid, kuid sellistel laiuskraadidel ja sellisel aastaajal nii kõrgel vihmapilvi ei teki. Pigem on õhk seal suhteliselt kuiv,“ ütles ta. „Teatud aja jooksul tulevad need tuhaosakesed ka ise sealt alla, aga see võtab aega.“

Samalaadsete saastepilvede uuringute puhul on jälgitud, kuidas sellised pilved teevad ringe ümber maakera.

Teine asjaolu, mis lubab tuhapilvele pikka iga on asjaolu, et vulkaani tegevus on aktiviseerumas ning tuhka purskab sealt atmosfääri pidevalt juurde.

Suure vulkaanipurske mõjud ei pruugi avalduda ainult ajutistes lennuliikluse takistustes. Tuhaosakesed vähendavad atmosfääri läbipaistvust, mistõttu jõuab maapinnale väiksem hulk päikesevalgust, mille tagajärjel võib suvi olla tavalisest jahedam. „See aga sõltub sellest, kui palju seda tuhka sealt atmosfääri jõuab ja kaua see purse kestab,“ rõhutas klimatoloog.