Erinevad reisikindlustuse tingimused

Talvised soojamaareisid on ukse ees. Alati tekib küsimus – kas sõlmida ka reisikindlustus või mitte? Reisikindlustuse lepingut sõlmima hakates mõtle samuti läbi, milliste riskide vastu tahad end kindlustada. Seejärel võrdle vähemalt kolme erineva seltsi pakkumisi, sest tingimused on kõigil seltsidel erinevad, soovitab bioneer.ee portaalis Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist Heli Lehtsaar.

Reisikindlustuse leping hõlmab tervisekindlustust ehk meditsiiniabikindlustust. Levinumad lisakindlustused, mida on võimalik juurde osta, on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus.

Kindlasti loe kindlustustingimused läbi ja tutvu hoolega välistustega – millistel juhtumitel selts ei pea sulle kahju välja maksma. Ka välistused on seltsiti erinevad.

Ühe kindlustuslepinguga saad kindlustada ka mitu inimest – näiteks kui lähed perega reisile. Seejuures pööra tähelepanu sellele, kas poliisile märgitud kindlustussumma kehtib iga inimese kohta eraldi või on see kokku kõigi kindlustatute peale.

Millele tähelepanu pöörata ja mida võrrelda?

Tervisekindlustuse eesmärk on ravi- ja transpordikulude hüvitamine, kui sa reisi ajal ootamatult haigestud, satud õnnetusjuhtumisse, mille tagajärjeks on kehavigastus või trauma, tekib hambapõletik või saabub surm. 

Pööra tähelepanu kindlustussumma suurusele, mis peaks katma sinu võimaliku haigestumise kulud välismaal. Kindlustussumma suuruse variandid pakub reeglina välja selts ning summa suurus sõltub sellest, millisesse maailma piirkonda/riiki sõidad.

Siiski võivad erinevates seltsides olla kindlustussummad erinevad. Ühes võib see näiteks nädalase Euroopasse viiva reisi puhul olla 460 000 krooni, teises 700 000 krooni ja kolmandas miljon krooni. Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlustusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kindlustushuvi saaks kaetud. Lisaks vaata üle, kas mingitele kuludele on kehtestatud eraldi limiit ja kui suur see on. Üldjuhul on eraldi limiidiga kuluks hambaravi, mille puhul ühes seltsis hüvitatakse sulle näiteks 2000, teises 3000 krooni.

Tutvu kindlasti välistustega, mille puhul kindlustusselts ei pea sulle hüvitist maksma. Hüvitamisele ei kuulu üldjuhul näiteks plaaniline ravi, taastusravi kulud, kroonilise haiguse ägenemine, samuti ei saa hüvitist, kui sa olid õnnetuse toimumise ajal joobes.

Neil, kes plaanivad mäesuusareisi, tuleb jälgida, kuidas on kindlustustingimustes kirjas mäesuusatamisel juhtuda võivate õnnetuste puhul hüvitise maksmine. On seltse, kes soovivad mäesuusatamisega tegelemise eraldi poliisil mainida, muidu hüvitist ei maksta.

Pagasikindlustuse eesmärk on kindlustada su reisile kaasa võetav pagas varguse või röövimise riski vastu, samuti juhtumiks, kui su pagas transpordiettevõtte süül kas hilineb, kaob või kahjustub. 

Üldjuhul kehtib sul pagasikindlustuse puhul omavastutus. Mõnedel seltsidel on omavastutuse summa suurus kirjas kindlustustingimustes ning see võib olla näiteks 300 krooni, teistes seltsides lepitakse summa sinuga kokku lepingut sõlmides. Pööra tähelepanu sellele, mida pagasikindlustusega kindlustada ei saa. Tavaliselt on sellisteks asjadeks näiteks raha, lennukipiletid, pangakaardid, kunsti- ja antiikesemed jne. 

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks uuri, kuidas sa pead reisil pagasi eest hoolitsema. Näiteks on kindlustusseltsid kehtestanud erinõuded sülearvuti, videokaamera ja muu tehnika hoidmisele: seda ei tohi anda lennuki või bussi pagasiruumi ning kui tehnika ei ole parajasti omaniku isikliku järelevalve all, tuleb see hotellis anda seifi või valvatavasse hoiuruumi. Seega kui lähed päevaks randa ning jätad videokaamera hotellituppa, kust vargad selle minema viivad, ei ole kindlustusselts kohustatud kahju välja maksma. 

Reisitõrkekindlustuse eesmärk on kindlustada reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vastu. Reisi ärajäämise põhjuseks võib olla näiteks kindlustatu või tema lähedase haigestumine ning reisi katkemise põhjuseks plaanipäraselt reisi sihtpunkti mitte jõudmine või ootamatu vajadus reisilt naasta. 

Reisitõrkekindlustus ei hakka enamasti kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, näiteks võib leping jõustuda alles 2–5 päeva pärast selle sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist.

Tutvu välistustega, mille puhul sulle reisi ärajäämisest, katkemisest või hilinemisest põhjustatud kahju välja ei maksta ning arvesta, et seltsiti võivad need erineda. Näiteks võib olla mõne seltsi kindlustustingimustes kirjas, et reisile hilinemist ei hüvitata siis, kui põhjuseks on tiiburlaeva mitteväljumine. Kui aga oled ostnud soojamaareisi algusega Helsingist ja plaanid sinna jõuda tiiburiga, on see sinu jaoks oluline risk.

Samuti uuri, millal peab reisitõrge ilmnema, et sul oleks õigus hüvitisele. Näiteks kas reisitõrke kindlustus kehtib siis, kui tõrge ilmneb enne reisi algust ja selle tõttu on reisimine vastunäidustatud või on hoopis kirjas, et reisitõrge peab ilmnema „vahetult“ enne reisi. Vahe on ühes sõnas, kuid ühel juhul saad kindlustushüvitist ka siis, kui oled lennupiletid välja ostnud pool aastat varem ning kaks kuud enne reisileminekut tabab sind tõsine tervisehäire. Teisel juhul peaks tervisehäire sind tabama vahetult enne reisileminekut, et reisitõrke eest hüvitist saada.