Sigari süütamine ja suitsetamine

Järgnev artikkel ei propageeri suitsetamist, vaid on pigem selle eesmärgiga, et vastavasse seltskonda sattudes ei peaks Te piinlikkust tundma oma teadmatuse üle. Kordame veel kord – suitsetamine kahjustab Teie tervist!

Sigari süütamine

Vanasti oli komme enne sigari süütamist seda lakkuda. See pärines aegadest kui puudusid humidorid. Kuid isegi sellisel juhul oli see tegevus mõttetu kuna tervet sigarit on võimatu niisutada lihtsa lakkumisega.

Sigari süütamisel ei tohi kasutada bensiiniga töötavaid tulemasinaid ja tikke, mis on tehtud kartongist. Lõhnad, mis tulevad bensiinist ja keemiliselt töödeldud tikkudest ja ka küünlavahast mõjutavad sigarite aroomi. Parim on kasutada butaaniga töötavat tulemasinat, puidust tikke (võimalikult pikki) või seedripuu lehest tehtud liistudega (neid leiab enamikus heade Kuuba sigarite karpidest). Tikkude kasutamisel on oluline jälgida, et tikkude väävel oleks täielikult ära põlenud kuna muidu võib sigar olla edaspidi ebameeldiva maitsega.

Tähtis on sigar süüdata ühtlaselt. Selleks tuleb sigari otsa hoida 45 kraadise nurga all leegi tipu kohal. Sigarit tuleb aeglaselt ja ühtlaselt pöörata kuni see on ühtlaselt söestunud. Edasi tuleb sigarit hoida horisontaalselt umbes 1cm kaugusel leegist ja tõmmata sigarit õrnalt seda samaaegselt pöörates kuni sigari ots hakkab ühtlaselt hõõguma. Sigari otsa peale puhudes võib kontrollida kas on näha seal neid alasid, mis veel ei põle.

Sigari suitsetamine

Peale süütamist võib hakata nautima sigari lõhnu ja aroomi. Sigarit ei tõmmata alla. Teda võib piisavalt nautida lihtsalt hoides või keerutades suitsu mõne hetke suus. Sigarit tuleb suitsetada aeglaselt. Tihe suitsu tõmbamine viib sigari ülekuumenemiseni ja see rikub sigari maitse. Kui sigar on valmistatud hästi siis selle kõik lehed põlevad ühtlaselt.

Sigari maitse muutub teda suitsetades. Suits filtreerub läbi tubakalehtede ja maitse intensiivistub kui sigar lüheneb.

Mõnikord isegi väga heade sigarimarkide juures juhtub, et sigari üks külg hakkab põlema kiiremini kui teine. Kui see juhtub siis võib lõigata ebaühtlase otsa sirgeks. See protseduur aitab ainult natukeseks kuid midagi muud ei ole võimalik teha. Kui sigar oli süüdatud korralikult siis probleem võib olla tingitud ebaõigetest niiskusest sigari säilitamisel, halva põlemisomadustega tubakalehest või sigari halvat ehitusest.

Selleks, et saada sigari suitsetamisest täielikku naudingut peab sigar põlema optimaalse temperatuuri ja kiirusega. Selleks tuleb leida tempo, mis sobib suitsetajale ja samal ajal lubab sigaril põlema madalaimal temperatuuril nii, et see ei kustu. Kui sigar kustub, siis ei ole see maailma lõpp. Me kõik süütame sigareid uuesti. Tuleb ainult meeles pidada, et peale igakordset sigari süütamist muutub see kangemaks, kuna me tõmbame sisse imepisikesi söestunud tubakalehe tükke. Kui sigar jahtub maha siis sigaris leiduvad õlid ja tõrvad kondenseeruvad ja mõjutavad ka ülejäänut tubakalehti. Selliselt juhul sigari uuesti süütamisel võime tunda sigaril erinevat maitset.

Kui teil ei ole kavatsust sigarit lõpuni tõmmata ja te kavatsete selle suitsetamist hiljem jätkata, siis tuleb viimane mahv puhuda väljapoole ja jätta sigar seisma kuni see on kustunud. Peale seda tuleb tuhk ära murda ja soovitatavalt ka ära lõigata põlenud ots. Sigar ei ole küll enam endises headuses kuid kvaliteetse sigari korral pole tda mõtet ka raisata.

Pikk sigarituhk näitab, et on tegemist kvaliteetse sigariga. Tuhka sigarilt ei raputata vaid murtakse. Pikk tuhk sigariotsal on atraktiivne. Mõnikord kui sigariots on põlenud liiga pikalt või kui sigar on seest ebaühtlne võib see ootamatult murduda. Samas on teda, et masinaga tehtud sigaril ei ole võimalik saada pikalt põlenud sigariotsa.

Kui sigar on põlenud viimase kolmandikuni, siis õlid ja tõrv muudavad sigari viimase osa kangeks ja kibeda järelmaitsega. Siis on paras aeg lõpetada sigari suitsetamine. Sigarit ei vajutata kustutamiseks lömmi nagu sigaretti vaid jäetakse tuhatoosi kustuma. Kuid samas on soovitatav kustunud sigariotsad võimalikult ruttu ära visata kuna nende lõhn rikub ruumis lõhna.

Suitsetamise etikett

Sigari suitsetamiseks peab olema aega. Corona suurusega sigar nõuab vähemalt 30, Robusto 45 ja Churchill 60minutit. Kauemini põlevad sigarid sobivad paremini õhtuseks suitsetamiseks. Väiksemad sigarid nagu petit coronas ja cigarillos on saanud populaarseks tänapäeval kuna nad sobivad paremini kiire elutempoga.

Hea sigari nautimine kuulates sobivat muusikat ja maitstes head portveini või konjakit annab suurepärase võimaluse päeva sündmused rahulikult kokku võtta või lihtselt nautida eksootilisi maitseid ja aroome.

Jaapanis, kus sotsiaalne etikeet baseerub traditsioonidel ja dikteerib suuremal määral käitumist, ei või alluv suitsetada suuremat sigarit kui kõrgemal positsioonil olev isik.

Sigarit ei suitsetata toidu ajal. Nende raske ja rikas aroom võib kergelt mõjutada võimet nautida toidu maitset.

Heade tavade juurde kuulub ka austada mittesuitsetajate mugavust ja õigusi. Kui te istute restoranis suitsetajate alal on siiski viisakas oodata kui teised lõpetavad söömise.

Külalistele sigarit pakkudes ei ole viisakas võtta see karbist välja vaid tuleb anda külalisele valikuvõimalus.

Uue karbi avamisel surutakse õrnalt sigari suletud otsale nii, et lõigatud ots tõuseb üles. Sigar võetakse karbist ja asetatakse teiste peale. Peale seda antakse külalistele võimalus endalesigar valida.

Kunagi ei tohi sigarit võtta tihedalt pakitud karbist teravate küüntega kuna see võib vigastada teisi sigareid.

Suurepärane kink igale sigarisuitsetajale on karp häid käsitsi valmistatud sigareid. Nüüdsel ajal enam mitte suitsetav Kuuba president Fidel Castro austab siiani hea sigari väärtusi ja tema parimad sigarivalmistajad toodavad unikaalset marki Trinidad, mida ta kingib Kuubat külastavatele riigipeadele.

Samal teemal varem ilmunud lomm.ee-s: Sigari ajaloost ning ettevalmistamisest

Allikas: tubakas.ee