Indeksaktsia

Indeksaktsiad on alates 1990-ndate algusest ülikiiresti populaarsust kogunud investeerimisvahend. Vaatame veidi lähemalt selle instrumendi hingeelu, et mõista, kas väikeinvestorile võiks see abiks olla.

Indeksaktsiad ja suletud investeerimisfondid

Börsil kaubeldavad fondid (Exchange Traded Fund, ETF) võib jagada kaheks - indeksaktsiad (index-shares) ja suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds). Suletud investeerimisfondid on oma sisult sarnased tavapärastele investeerimisfondidele ning erinevad tavalistest investeerimisfondidest peamiselt selle poolest, et on noteeritud börsil.

Mis on siis ikkagi vahet suletud investeerimisfondil ja indeksaktsial, mõlemaid saab osta ju börsilt? Vahe on sisuline ning vahe on päris suur. Nagu ka tavapäraste investeerimisfondide puhul, on ka suletud investeerimisfond aktiivselt juhitud. See tähendab, et fondil on fondijuht, kes otsib pidevalt oma nägemuse järgi parimaid aktsiaid.

Indeksaktsiate hingeelust

Indeksaktsiate ülesehitus on hoopis teistsugune, nimelt on iga indeksaktsia eesmärgiks järgida teatud indeksi liikumist. Seega on indeksaktsia passiivselt juhitud, otsuseid ei tehta fondijuhi nägemuse järgi, vaid järgitakse ettemääratud reegleid indeksiga sarnase liikumise saavutamiseks. Seega võib indeksaktsia portfelli juhtimisega tegeleda ka hästi programmeeritud arvutisüsteem. Ning koos sellega on ka indeksaktsia juhtimisega seotud kulud üsna madalad.

Näiteks indeksaktsia sümboliga SPY järgib USA ühe levinuima aktsiaindeksi S&P 500 liikumist. SPY oli üks esimesi indeksaktsiaid, mis 1993 aastal börsile toodi ning kui vaadata allolevat graafikut, siis võib öelda, SPY on väga tublit tööd teinud - S&P 500 indeksi liikumist on järgitud väga ilusasti (graafikul ajavahemik 1996-2003).

Esimene indeksaktsia noteeriti Toronto börsil aastal 1990, seega arvestades, et investeerimist on harrastatud juba sajandeid ning ka investeerimisfondid on kättesaadavad olnud juba 1920-ndatest saati, siis on tegemist üsna värske lahendusega. Kuid indeksaktsiate populaarsus on sellest ajast kasvanud meeletult ning tänaseks on see üle maailma üsna populaarne investeerimistoode.

Erinevad indeksaktsiad

Indeksaktsiate populaarsuse kasv on tinginud ka selle, et ka pakutavate indeksaktsiate arv on ülikiirelt kasvanud. Selle kasvu puhul on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Positiivne on uute võimaluste saabumine. Näiteks on viimastel aastatel turule tulnud nii kulla-, hõbeda- kui ka naftahinna liikumist järgivad indeksaktsiad (sümbolid USAs AMEXi börsil vastavalt GLD, SLV ja USO). Sel viisil on ka väikeinvestoril võimalus nendesse toorainetesse investeerida.

Miinuspoolelt võiks mainida seda, et valik on läinud väga kirjuks ning üsna palju on sarnaseid indeksaktsiaid. Ning ilmunud on ka "hunte lambanahas" e. indeksaktsia nime all võib leida ka kohati üsna aktiivselt juhitud fonde. Kuid kokkuvõttes on kasvanud konkurents ja kasvanud võimalused siiski väikeinvestori võit.

Indeksaktsiaid leiab praktiliselt kõigi maailma suurimate riikide börside ning piirkondade kohta, olgu selleks Hiina (FXI) ja Lõuna-Korea (EWY) Aasiast või Brasiilia (EWZ) Ladina-Ameerikast.

Lisaks on võimalik osta väga erinevate sektorite indeksaktsiaid nt. biotehnoloogia (IBB), energiasektor (VDE), internetisektor (HHH) jne.

Indeksaktsiate ostmine on lihtne - saate osta indeksaktsiat samamoodi nagu teisi välisbörsidel noteeritud aktsiaid. Eestis saab indeksaktsiaid osta pea kõikide suuremate maaklerfirmade ja pankade kaudu.

Kuid miks ikkagi indeksaktsiad sedavõrd populaarsed on? Ma arvan, et seda aitab mõista indeksaktsiate ja investeerimisfondide võrdlus.

Indeksaktsiad või investeerimisfondid?

Ülalpool juba mainisin ühte suurimat erinevust - indeksaktsiad on passiivselt juhitud, samal ajal kui enamikel investeerimisfondidel on fondijuht ning ka fondijuhi alluvuses tubli meeskond, kes otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi ja paigutab fondi raha oma äranägemise järgi. Siit tuleb ka üsna suur vahe - sellise suure meeskonna ülevalpidamiseks on investeerimisfondidel ka kõrgemad kulud kui indeksaktsiatel. Kui indeksaktsiatel on aastane haldustasu keskmiselt 0,2-0,5% juures, siis investeerimisfondidel jääb see keskmiselt 1-2% protsendi vahele.

Kuna investeerimisfondide puhul on ka tehinguid rohkem kui indeksaktsiate puhul, siis nendega kaasnevad tehingukulud kergitavad samuti investeerimisfondide kulusid. Kokkuvõttes jõuamegi situatsioonini, kus enamus investeerimisfonde üritavad indekseid tootlusega lüüa, kuid statistika näitab, et koguni 80% investeerimisfondidest jääb indeksitele alla. Kuidas siis nii, investeerimisfonde juhivad ju kogenud professionaalid? Nii see on, kuid kõrged kulud teevad indeksi löömise raskeks. Siia sobib paralleel 100 meetri jooksuga. Kui jooksja nimega xindeks on stardijoonel, siis jooksja nimega xinvesteerimisfondi stardipakud pannakse 10 meetrit tahapoole. Selleks, et jooksu võita, ei pea ta mitte ainult xindeksist kiiremini jooksma, vaid tagasi tegema ka 10 meetrise vahe.

Kui võrrelda näiteks S&P 500 aktsiaindeksi liikumist nüüd keskmise USA aktsiaturule raha paigutava investeerimisfondiga, siis vahemikus 1988-2003 oli keskmised aastased tootlused järgmised:

S&P 500 aktsiaindeks +12.3%

Keskmine USA investeerimisfond (aktsiad) +9.2%

Ütlete, et paar protsenti pole oluline? Pika perioodi peale võib paariprotsendiline aastane tootlusevahe tähendada summades meeletuid vahesid. Näiteks selle sama Ülaltoodud 15-aastase perioodi puhul oleks 10 000 dollarit investeeritud S&P 500 indeksaktsiasse teeninud perioodi lõpuks 44 735 dollarit, samas kui keskmises investeerimisfondis oleks teenistus olnud vaid 27 440 dollarit.

Lisaks tuleb enamike investeerimisfondide puhul maksta nii sisenemis- kuu väljumistasu, need mõlemad kipuvad 1% juures olema. Samal ajal kui indeksaktsia puhul tuleb tasuda vaid tavalise aktsiatehingu teenustasu. Selle täpne suurus sõltub maaklerist, kuid kui maakler just vereimejate hulka ei kuulu, siis jääb see oluliselt alla ühe protsendi.

Jah, ma olen nõus, et investeerimisfondidel on sageli üsna ilusad põhjendavad stoorid kaasas, miks investor peaks raha just sinna panema. Samal ajal indeksinvesteerimine on veidi kuiv ja igav. Kuid investori peamine ülesanne on oma tootlust maksimeerida, mitte ilusatest juttudest lähtuda (selleks on raamatud!).

Ma olen indeksaktsiaid ja investeerimisfonde analüüsinud juba aastaid ning ülaltoodu põhjal on üsna loogiline, et eelistan pikaajaliseks investeerimiseks indeksaktsiaid. Siiski on teatud juhtudel investoril kasulikum eelistada investeerimisfonde, näiteks Ida-Euroopa kohta puudub hea indeksaktsia ning seega tuleb siin pigem investeerimisfondide poole vaadata. Kuid need on üksikud erandid.

Miks siis praktiliselt kõik finantsasutused Eestis pakuvad esimeses järjekorras kliendile investeerimisfonde? Sest kui indeksaktsiate vahendamisel on vahendustasu üsna pisike, siis investeerimisfondide müügitasud on enamasti päris kopsakad. Tasub siiski meelest pidada, et lõplik otsustusõigus on siiski kliendil ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus oma peaga mõelda. Soovitan seda võimalust ka investeerimisel kasutada!

Autor: Kristjan Lepik

Allikas: investeerimiskeskus.ee