Aktsiatesse investeerimine
Aktsiatesse investeerimisel saad sa sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Sellega on määratud ka aktsiainvesteeringu põhiolemus. Üldiselt võib väita, et mistahes aktsiatesse investeerimine on alati seotud suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb kapitali kasvus või kahanemises. Mida paremini toimib ja mida väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgemale tõuseb tõenäoliselt aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka juhtuda, et jääd rahast üldse ilma. Samuti võib aktsiainvesteeringutelt teenida tulu dividendidena ehk ettevõtte kasumi jaotamisel selle omanike vahel.
Investeerida on võimalik ka läbi aktsiafondi. Sel juhul on riskid oluliselt rohkem hajutatud kui ühe konkreetse ettevõtte aktsiaid ostes. Aktsiafondi osak peegeldab osalust paljudes aktsiates, seetõttu ei pruugi näiteks ühe aktsiafondis esindatud ettevõtte pankrot tähendada sulle suurt rahalist kaotust. Aktsiafondi juhib professionaalne ettevõte, kes oskab üldjuhul investeerida paremini kui üksikisik.
• Ainult ühe ettevõtte aktsiasse investeerimisel ei ole riskid hajutatud.
• Üldiselt on aktsiad olnud ajalooliselt kõrge tootlusega. Kui tead investeerimisest vähe, siis võiksid eelistada börsil kaubeldavat aktsiat ja võimalusel küsida nõu investeerimisala asjatundjatelt. Börs tagab üldjuhul aktsiale piisava likviidsuse ja õige hinna. Börsil mittekaubeldavat aktsiat võib hiljem olla väga raske müüa, sest sellele ei pruugi ostjat leida.
• Aktsiainvesteering ei sobi juhul, kui soovid investeeritavat raha lähitulevikus kasutada ja sa ei ole valmis selleks, et investeeritud raha võib selle aja jooksul kahaneda.
Võlakirjadesse investeerimine
Võlakiri on väärtpaber, mis väljendab võlakohustust ehk võlakirja välja andnud isiku rahaliste kohustuste ulatust väärtpaberi omaniku ees. Sisuliselt annad sa võlakirja ostmisega laenu ettevõttele (või ka riigile, kohalikule omavalitsusele), kes võlakirja sulle väljastas. Laenusaamise eest maksab võlakirja väljaandja sulle intressi. Üldjuhul loetakse võlakirjainvesteeringut madala riskiga investeeringuks, kuid palju sõltub risk ka sellest, millise ettevõttega on tegemist. Riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad on üldjuhul riskivabamad. Kui aga tegemist on alustava või riskantsema ettevõttega, on ka võlakirjainvesteering seotud suurema riskiga. Selleks, et avalikkuselt laenu saada ehk et sina, kui investor, ostaksid alustava ettevõtte võlakirju, peab ettevõte maksma kõrgemat intressi. Ehk siit ka üldreegel: mida suurem on võlakirja pakutav tootlus, seda riskantsem on ilmselt ka asutus või ettevõte.
Tuletisväärtpaberitesse (derivatiividesse) investeerimine
Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Tuletisväärtpaberite väärtus sõltub üldjuhul tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara (alusvara) hinna muutumisest. Tuletisväärtpaberite tüüpe võib olla piiramatult, seega võivad tuletistehingud olla väga erinevate tingimustega. Enne tuletisväärtpaberisse investeerimist pead sa selle tehingu sisu ja kaasnevad riskid endale väga hästi selgeks tegema.
• Klassikalisemad ja lihtsamad tuletisväärtpaberid on optsioon ja futuur. Optsioon annab õiguse tulevikus osta või müüa väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Futuur aga kohustab sind väärtpaberit tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma. Näiteks ostad pangalt õiguse (optsiooni) osta N päeval aktsia A pangalt hinnaga 25 krooni. Tuletisväärtpaberiks on ostetud õigus, alusvaraks aktsia. Kui päeval N on selle aktsia (alusvara) hind börsil 50 krooni, siis oled palju võitnud, sest sa saad pangalt osta aktsia poole madalama hinnaga kui on selle tegelik turuväärtus. Samas võib juhtuda, et oled ostetud õiguse (optsiooni) ostnud asjatult. Näiteks päeval N on aktsia A hind hoopis 15 krooni. Siis ei ole sul ostetud optsiooniga midagi peale hakata ja sa kaotad optsiooni ostmiseks kulutatud raha (seda nimetatakse optsioonipreemiaks).
Eeltoodust nähtub, et tuletistehingus sisaldub teatud spekulatiivsus, edu sõltub hindade liikumisest tulevikus, mida sa kunagi lõpuni ei tea. Sellest ka tuletistehingute suurem riskantsus ning vajadus olla tehingu sisuga väga hästi kursis.
Samas võib tuletistehingut kasutada ka just vastupidi - riskide maandamiseks. Riskide maandamine tähendab seda, et sina ostad endale näiteks õiguse väärtpaberit tulevikus kindlaks määratud hinnaga müüa ning sellega sa katad enda riski, kui väärtpaberihind peaks selle perioodi jooksul alanema.
Allikas Minuraha.ee
|