12 reeglit alustavale investorile, I osa

Viimasel ajal on palju räägitud investeerimisest. Selleks aga, et edukalt investeerida ning mitte kaotada raha, oleks vaja endale selgeks teha investeerimise algtõed. Toome Teieni investmentor.ee vahendusel kaksteist reeglit, mida iga (alustav) investor peaks meeles pidama ning mille on koostanud Kristjan Lepik.

Sageli tundub investeerimisega alustamine keeruline, antud artikliseerias olen toonud välja 12 reeglit alustavale investorile, nende põhjal saab investor esmase raamistiku tegutsemiseks. Need ei ole kindlasti kivisse raiutud, iga investor peaks ise endale sobivad reeglid valima ja neid võib olla arvuliselt vähem või rohkem kui toodud 12 reeglit, kuid need on põhitõed, mida ma olulisemaks pean.

1. Investeerimine ei ole keeruline

Tihti lükatakse investeerimisotsust edasi, kuna investeerimine paistab keeruline ka kulukas. Kuid maailm on tehnoloogia toel muutunud ja investeerimine on läinud viimase kahe kümnendiga maailmas palju lihtsamaks ja soodsamaks. Kui piirduda vaid globaalse investeerimisfondi või indeksaktsia valikuga ja mitte proovida turge ajastada, siis saabki investor endale ühe tehinguga osta juba väga hajutatud portfelli ning seda pikema perioodi jooksul hoides ongi juba mõistlik investeerimisotsus tehtud. Samas, mida rohkem detailidesse minna, seda keerulisemaks läheb investeerimine - kui valite juba erinevaid üksikaktsiaid, siis see kindlasti enam lihtne ei ole.

2. Vali sõidukiirus vastavalt oskustele

Finantsturgude üks võlu on see, et igaüks saab valida sobiva lähenemise - kui üks investor arvab, et ta ei jõua muu töö kõrvalt üldse finantsturge jälgida, siis ta peaks valima varahaldusteenuse või globaalse fondi / portfelli ning pika investeerimisperioodi. Kui samas teine investor arvab, et tal on kogemust ja aega finantsturge põhjalikumalt analüüsida ning soovib portfelli ise nii riikide kui aktsiate vahel jagada, siis ta saab ka selle valiku teha. Selliselt on võimalik saavuta küll ka kõrgemat tootlust, kuid väga oluline on mainida, et detailsem valik nõuab palju kogemust ja aega. Me analüüsime mõnda üksikut ettevõtet mitu kuud enne investeeringu tegemist, selleks et kõikide riskide ja võimalustega kursis olla. Muu töö kõrval ei ole väikeinvestoril selleks sageli aega ning ka kogemust. Seetõttu olen sageli näinud, et investeeringute ebaõnnestumise põhjuseks on just valitud liiga agressiivne lähenenmine, sageli on üksikaktsiate valimise asemel mõistlikum valida fondid või indeksaktsiad ning mitte liigselt oma aega kulutada detailsemale analüüsile, mis üksikaktsiate valikuks vajalik.

3. Oma kindlat investeerimisstrateegiat

Milline on sinu investeerimisstrateegia? Sellele küsimusele peaks investoril vastus olemas olema, muidu on head tulemust raske saavutada. Näiteks “Ma usun aktsiaturgude pikaajalisse tõusu ning seetõttu rahulikult investeerin 5.a. perioodiks globaalsesse aktsiafondi” - see on juba korralik investeerimisstrateegia. Kuid sellisel juhul ei tohiks pidevalt osta-müüa ning investeeringuid ümber sättida, läheks strateegia vastu. Üheks näiteks kus strateegia puudumine valusalt kätte maksis võib tuua Tallinki börsiletuleku 2005. aaasta lõpus. Enne seda olid börsile tulnud sel aastal Tallinna Vesi ja Starman, mõlemad olid börsiletuleku järel tõusu teinud ning kui Tallink aasta lõpus börsile tuli, siis märkimas oli rekordarv kohalikke investoreid - paljud tahtsid järgmisest tõusust osa saada ja paljud tulid otsima lühiajalist tulu. Kui Tallinki aktsia kiiret tõusu ei toonud ja hoopis langusesse pööras, siis paljud lühiajalise tulu otsijad otsustasid pikemaks ajaks ootama jääda olukorra paranemist. Sellisel juhul sai spekulatsioonist investeering ning võibki strateegia puudumist seal kaotuste põhjuseks nimetada. Alati peaks investor juba enne tehingu tegemist teadma, milline on ta tegevusplaan - kui pikalt plaanis positsiooni hoida.

4. Investor peab tegutsema rahulikult

Selle aasta suvel aktsiahinnad kukkusid - mida teha, müüa? Sügisel tõusid - mida nüüd teha? Üks sagedane viga investeerimisel on liigne aktiivsus, liiga palju tehinguid. Enamasti tuleb rahulikkus ja pikaajaline vaade investorile kasuks. Investor ei pea iga liikumist proovima tabada, vaid pigem liikuma pikema trendi suunas. Aktsiaturgudel ei ole kõik aastad positiivsed, kuid näiteks USA statistika järgi on 72% aastatest siiski positiivsed. Seega kui neljaks aastaks raha investeerite aktsiaturgudele, siis tõenäosuse järgi seal kolm positiivset aastat ja üks negatiivne. Kuid investeeringut alustades on väga raske öelda, millal täpselt see negatiivne aasta satub. Seega mida pikemalt ja rahulikumalt investor tegutseb, seda paremad on reeglina ta tulemused.

5. Oma realistlikke ootusi

Maailma börsidel olid aastatel 2003-2007 erakordsed ajad, näiteks paljude arenevate turgude aktsiad tõusid keskmiselt 30% aastas (sealhulgas ka Tallinna Börs). Rääkisin ka siis sellest, et see on siiski erakordselt hea tulemus, lääneriikide aktsiaturgude pikaajaline tootlus on siiski 11% juures. Üsna kummalisi pilke tekitas selline konservatiivsus toona, kuid 2008-2009 kriis siiski näitas, et headele aegadele kipuvad järgnema ka halvemad. Kui ka täna viieks aastaks raha aktsiaturgudele paigutada, siis ma arvan, et mõistlik tootluse ootus on selle 11% juures aasta kohta. Tõsi, kui targalt aktsiaid valida, siis on võimalik paremat tootlust saada, kuid see eeldab juba seda, et investoril on põhjalikud kogemused ning rohkelt aega turge analüüsida. Sagedane probleemide allikas on see, et investoritel on liiga kõrged ootused tootlusele ning seetõttu võetakse kohati ka liiga suuri riske. Mõistlikud ja ratsionaalsed ootused on investori eduka tegutsemise oluline alus.

6. Osta väärtust / müü maaniat

“Osta siis kui veri on tänavatel ja müü siis kui fanfaarid puhuvad” - see on juba paarsada aastat vana ütlus Nathan Rothschild’i poolt, kui ta ostis Waterloo lahingu eelse hirmu ajal aktsiaid ning müüs siis kui sõja lõpetamise pidustused olid täies hoos. Sama loogika kehtib ka täna - kunagi ei pakuta nii häid investeerimisvõimalusi kui ajal, mil turud on väga närvilised. Raskeks teeb olukorra see, et siis enamasti uudised ka halvad. Aktsiatega on seetõttu psühholoogiliselt raske, et kui nad langevad, siis inimloomus justkui ei tahaks osta, parem on ikka osta siis kui uudised on meeldivad. Kuid siin on enamasti ka hinnad kallid. Seetõttu turgudel ongi väga oluline vaadata üldist meelsust ning olla ostmas siis kui hirm on suur ning müüa siis kui eufooria suur. Legendaarne investor Warren Buffett on öelnud kuldsed sõnad - “kui kõik on ettevaatlikud, siis on aeg olla ahne ning kui kõik on ahned, siis on aeg olla ettevaatlik”. Päris täpselt loomulikult turgude tippe ja põhjasid ei ole võimalik tabada, kuid turgude üldist meelestatust peaks investor siiski jälgima. Oluline ka see, et siin peab vaatama pikemaid trende - ei ole mõtet iga kvartal portfelli ümber sättida. Kui aga aktsiad juba mitu aastat väga tugevat tõusu teinud ning üldised meeleolud väga positiivseks lähevad, siis tasuks kaaluda positsioonide vähendamist.