Digitaalne majandusaasta aruanne vajab harjumist

Uus majandusaasta aruande esitamise kord on tekitanud ettevõtetes segadust, sest teavitustöö on jätnud kohati soovida, kirjutavad Soraineni õigusblogis nõunik Urmas Volens ja advokaat Karl J. Paadam.

2010. aasta jaanuarist jõustusid äriseadustiku muudatused, mille järgi on enamik Eesti äriühinguid kohustatud esitama majandusaasta aruandeid digitaalselt äriregistri ettevõtjaportaali aruandluskeskkonna kaudu.

Muudatuse põhjus peitub justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõu seletuskirja järgi selles, et XBRL  (eXtensible Business Reporting Language) abil saab mugavalt, kiiresti ja tõhusalt laadida andmeid mitmetest raamatupidamisprogrammidest ning XBRL-i andmete laadimine tagab ühtlasi aruannetes sisalduvate andmete täpsuse.

Kuigi neile ettevõtjatele, kellel puudub ligipääs aruandluskeskkonda, on jäetud võimalus veel sel aastal aruanne notari kaudu esitada, hinnatakse ülemineku kohustuslikkust üldiselt liiga järsuks. Riigi soov andmete käitlemise lihtsustamiseks on mõistetav ning tõenäoliselt on muudatus pikemas perspektiivis kasulik, eelkõige väikeettevõtjatele.

Arvestades aga uue aruandlussüsteemi omapära, oleks Soraineni arvates iseenesest mõistetav, et kõrgendatud digitaalnõuete sisseviimine toimuks laiemapõhjalise teavituskampaania kaudu või vähemalt interaktiivsete süsteemitutvustuste ning videote abil.

Muudatused puudutavad kõiki äriühinguid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, v.a. neid ettevõtteid ja majandusüksusi, mille aruandeperiood algas enne 1. jaanuari 2009 või mille suhtes kehtib teistsugune kord. Kuivõrd muudatus puudutab tuhandeid ettevõtteid, ei piisa üksnes äriregistri internetikeskkonnas toodud selgitustest.

Kuidas aruannet esitada?

Aruannete esitamisel tuleb järgida majandusaasta aruande taksonoomiat ja kasutada XML-i põhist informatsiooni edastamise platvormi XBLR. 

Aruandluskeskkonda saab sisse logida nii ID-kaardiga, mobiili-ID-ga kui ka Internetipanga kaudu. Samuti on võimaldatud juurdepääs ka Belgia, Portugali ja Soome ID-kaardi omanikele ning Leedu mobiil-ID kaudu.

Juhatuse liikmed (liige) saavad laadida finantsandmeid üles otse aruandluskeskkonda, kusjuures juhatuse liige võib volitada teist isikut (nt raamatupidajat) enda eest andmeid esitama. Volituse andmete laadimiseks võib teha ettevõtjaportaali kaudu või allkirjastada vastava volikirja notari juures.
 

Kui andmed on aruandluskeskkonda sisestatud, saab koostatud aruandest luua PDF-aruande, mille peavad digiallkirjastama kõik juhatuse liikmed. Teine võimalus on PDF-aruanne välja trükkida, allkirjastada ja esitada uue skaneeritud failina koos XBRL andmetega aruandluskeskkonda.
 

Need juhatuse liikmed, kellel puudub juurdepääs aruandluskeskkonda ID-kaardi, pangalingi või mobiili-ID kasutamise võimatuse tõttu, saavad notari juures allkirjastada volikirja, millega antakse teisele isikule juurdepääs andmete sisestamiseks.

Kas on ka alternatiive ja erandeid?

Seadus loob erandi üleminekuperioodiks ehk aastaks 2010, mille jooksul äriühingutele, kelle majandusaasta algas 1. jaanuaril 2009 võimaldatakse esitada allkirjastatud majandusaasta aruanne nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal notarile, kes edastab dokumendid äriregistrile. Kui te ei tea täpselt, kas uus kord teie ettevõtte kohta kehtib või te ei ole päris kindel, kuidas aruannet sel aastal esitama peaks, tasub kindlasti võtta ühendust oma nõustajaga.

XBRL formaadis ei ole aruannet kohustatud esitama saldoandmike esitajad, konsolideeritud aruande esitajad, filiaalid ning rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid järgivad ettevõtjad, kel lubatakse aastal 2010 esitada oma aruanne veel PDF või RTF formaadis.

Muud olulised muudatused

• Äriühingu nõukogu ei ole enam kohustatud majandusaasta aruandeid allkirjastama, kuid endiselt kehtib kohustus koostada ja esitada majandusaasta aruande kohta üldkoosolekule kirjalik aruanne.
 • Audiitori andmed sisestab ühing aruandluskeskkonda vastavalt üldkoosoleku otsusele.