Soovitused makseraskustes äriühingu juhile

Vandeadvokaat Risto Agur ja Soraineni partner Reimo Hammerberg kirjutavad Soraineni õigusblogis, et makseraskustes äriühingute juhtidel tuleb praegusel ajal teha palju keerulisi juhtimisotsuseid. Ähvardava maksejõuetuse korral peavad juhid arvestama ka võlausaldajate huvidega, mis on tihti vastuolus aktsionäride huvidega.

Oleme varem kirjutanud nii ärilise otsuse reeglist kui ka juhatuse liikmete kohustustest ja vastutusest makseraskuste ilmnemisel. Samas, seadus jääb korraliku ettevõtja hoolsuse määratlemisel üldsõnaliseks ja tihti tekib küsimus, kuidas seda kohustust praktikas täita ja vähendada juhatuse liikme isikliku vastutuse ohtu. Toome siin mõned praktilised soovitused makseraskustes ühingute juhatuse liikmetele.

Mida teha?

- Võta aktiivselt osa ühingu juhtimisest, tegutse informeeritult ja heas usus ühingu parimates huvides. Juhatuse liikmetel on kohustus ühingut juhtida. Reeglina eeldab see ühingu majandusliku olukorra aktiivset jälgimist, sisekontrollimeetmete ja probleemide ennetusabinõude kehtestamist ning tõusetunud probleemidega tegelemist. Sellest tulenevalt ei ole juhatuse liikmete passiivsus ja tegevusetus ühingu asjade ajamisel kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ja võivad kaasa tuua juhatuse liikmete vastutusele võtmise.

- Osale aktiivselt juhatuse koosolekutel. Juhatuse liikmetel on soovitatav regulaarselt korraldada koosolekuid, kus osalevad kõik juhatuse liikmed ja kus antakse aru ühingu majandusliku olukorra kohta, arutatakse majanduslike raskuste põhjusi ja lahendusi ning otsustatakse tegevusplaan või põhjalikuma saneerimiskava koostamine nende raskuste ületamiseks.

- Protokolli juhatuse koosolekuid ja vajadusel raporteeri oma tegevusest teistele huvigruppidele. Juhatuse koosolekuid tuleks protokollida ja vahetult pärast koosolekut laiali saata teistele juhatuse liikmetele ning nõukogule, osanikele või aktsionäridele. Makseraskuste ilmnemisel on enamasti vaja hoida avatud dialoogi ka võlausaldajatega, kinnitamaks neile, et probleemiga tegeletakse ning vähendamaks riski, et võlausaldajad pöörduvad oma õiguste kaitseks kohtusse või hakkavad tagatisi realiseerima.

Selliste meetmete ennetamiseks tuleks kaaluda vastavate juhatuse otsuste edastamist ka olulisematele võlausaldajatele ning vajadusel kaasata neid otsustamisprotsessi. Otsustamisprotsessi ja otsuste protokollimine aitab juhatusel tõendada, et juhatuse liikmed on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Samal põhjusel on soovitatav protokollida ka eriarvamused ebaseaduslike või ühingule kahjulike juhatuse koosoleku otsuste või nõukogu korralduste kohta.

- Konsulteeri varakult nõustajaga. Majanduslike raskuste ületamiseks vajalike ja sobivate abinõude teemal on reeglina soovitav konsulteerida saneerimiskogemusega finants- ja õigusnõustajatega. Kuid sellega ei tohiks viivitada nagu paljud ettevõtjad kahjuks teevad, sest mida varem probleemidega sisuliselt tegelema hakata, seda tõenäolisem on, et neid õnnestub edukalt lahendada. Juhatusel on tihti keeruline majanduslikke raskusi üksi ületada. Samuti võib võimalikke lahendusi olla mitmeid ja parima lahenduse leidmiseks on juhatusel mõistlik konsulteerida saneerimisnõustajaga. Saneerimisnõustajalt saadud nõu on soovitatav olulises osas dokumenteerida.

- Tee kindlaks ühingu majandusraskuste tegelik põhjus. Ühingu tegevuspõhiseid probleeme (nt töötajate vähene motiveeritus) täiendav finantsinvesteering kapitalistruktuuri üldiselt ei lahenda. Samamoodi ei ole enamasti võimalik töötajate motiveerimisega lahendada ühingu kiireloomulist likviidsusprobleemi. Kui ei ole tehtud kindlaks majandusraskuste tegelikku põhjust, ei ole võimalik leida ka toimivat ravimit.

- Finantsraskuste ületamiseks otsi kõikvõimalikke täiendavaid finantseerimisallikaid. Juhatuse arutelu, tegevus ja läbirääkimised võlausaldajate ning investoritega sel teemal on jällegi soovitav protokollida. Juhatusel on mõistlik panna kirja täiendavate finantside leidmise tegevus- ja ajakava, mis aitab juhatusel otsustada, millal ühingul ei ole enam realistlikku võimalust vältida püsivat maksejõuetust ja tuleb esitada pankrotiavaldus. Pea sellest graafikust kinni!

- Ähvardava maksejõuetuse korral kaalu saneerimisavalduse esitamise vajadust.

- Püsiva maksejõuetuse korral esita viivitamatult pankrotiavaldus.

Mida mitte teha?

- Ära varja ühingu majandusprobleeme teiste juhatuse liikmete, nõukogu ja osanike või aktsionäride eest. Juhatuse liikmed peaks neid probleeme koos arutama ja ühiselt otsustama, mil viisil neid lahendada. Kui see on ühingu huvides vajalik või kui ühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele või seda nõuab nõukogu, audiitor või 1/10 osanik peab juhatus kutsuma kokku osanike koosoleku.

- Ära nõustu automaatselt teiste juhatuse liikmete seisukohtadega. Kaalu analüütiliselt juhatuse strateegiaid ning küsi iseendalt, kas pakutud lahendused saavad töötada ettevõtte kasuks. Paku välja alternatiive küsimuste lahendamiseks.

- Ära viivita lahenduste leidmisega nii kaua, et võlausaldajad hakkavad avaldama ühingule liigset survet, esitama pankrotihoiatusi või -avaldusi ning realiseerima tagatisi. Need asjaolud viitavad ühingu maksejõuetusele ja sellele, et juhatus võib olla jätnud maksejõuetust ennetavad abinõud rakendamata. Ühtlasi väheneb ühingu eduka saneerimise perspektiiv.

- Ära võta ühingule uusi suuri finantskohustusi enne, kui ühingu täiendav finantseering on tagatud. Erandlikel asjaoludel võib see siiski olla vajalik, nt selleks, et hoida ära ühingule suurema kahju tekkimine.

- Juhatusest tagasiastumine ei lahenda probleemi ega vabasta juhatuse liiget vastutusest varasema tegevuse või tegevusetuse eest. Majanduslike raskuste ilmemisel on juhatus kohustatud otsima neile lahendusi, mitte juhatusest tagasi astuma.