Eraisiku pankrot

Tihti tundub, et eraisiku pankrot on justkui kiire ja lihtne lahendus kõikidest oma võlgnevustest pankade, liisingfirmade ja teiste võlausaldajate ees lahti saamiseks. Ka meedia on viimasel ajal seda laialt propageerinud - võlgadest lahtisaamiseks tuleb vaid esitada avaldus ning kui see rahuldatakse, ollaksegi laenudest vaba.

Kallis eraisiku pankrot

Eraisiku jaoks on selles traagikas olemas väike rõõm – pankrotiprotsessi algusest peale ei nõuta temalt enam ei viiviseid ega intresse. «Võib koguni kõigist endale võetud kohustustest üldse vabaks saada,» räägib juriidilise büroo Cavere pankrotihaldur Martin Krupp.

Ennast pankrotis olevaks kuulutada ei ole raske, selleks tuleb lihtsalt kohtusse avaldus teha. Kui laenuandja tahab teie pankroti väljakuulutamist, peate olema talle võlgu vähemalt 10 000 krooni, võlglase jaoks pole aga miinimumi sätestatud. Kohus võib füüsilise isiku pankrotis olevaks kuulutada isegi juhul, kui too on veel maksevõimeline, kuid võib maksejõuetuks muutuda tulevikus.

Pankrotiavaldust sisse andes tuleb maksta 150 krooni riigilõivu, kuid kohus võib inimese lõivu maksmisest ka vabastada. Kui kohus rahuldab avalduse ja kuulutab füüsilise isiku pankrotis olevaks, siis kaetakse edasised kulud pankrotivara arvelt. «Niisugusel juhul ei saa aga enam öelda, et füüsiline isik maksab need summad ise, kuna pankrotis olevana kaotab ta õiguse pankrotivaraga tehinguid teha,» selgitab Krupp. Just see teebki pankroti ebameeldivaks.

Raha kulub eraisiku pankroti jaoks umbes 15 000 - 20 000 krooni. Antud summa tuleneb sellest, et tavainimesel ei ole reeglina teadmisi, mis võimaldaksid õigesti hinnata pankrotimenetluse alustamise otstarbekust ning koostada kohtule vajalikud dokumendid. Lisaks on sinna arvestatud ka ajutise halduri tasud, kes määratakse võlgniku olukorda uurima. Samuti võib selguda, et ajutise halduri poolt läbi viidud uurimise põhjal, puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse katteks ning võlgnik ega ükski võlausaldaja ei soovi või ei saa menetluskulude katteks kohtu deposiiti raha maksta, siis kohus pankrotti välja ei kuulutagi ning menetluse algatamiseks ja ajutise halduri tasuks tehtud kulutused osutuvad asjatuteks.

Pankroti välja kuulutamisel peab võlgnik arvestama, et tema vara arvelt tasutakse esmajärjekorras pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja kulud), mis võivad kujuneda arvestatavaks, sest pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt, sõltuvalt halduri töö kiirusest, võimalike kohtuvaidluste arvust ja kulgemise kiirusest jms. Seega ei sobi eraisiku pankrot kui võlgnevus on väiksem kui pankrotimenetluse kulud.

Lisaks sellele tuleb hoolega kaaluda ka seda, mida pankrotiavaldus endaga kaasa toob.  Kogu protsess on vaevaline ja sellele kulub aega tervelt 5 aastat. Pärast pankroti väljakuulutamist on teatud aja jooksul piiratud võlgniku liikumine, sh Eestist lahkumine. Võlgnik peab olema kohtule ja haldurile kättesaadav ning andma igakülgset teavet oma tegemiste kohta. Samuti võidakse teda kohustada viibima kohtuistungitel, võlausaldajate üldkoosolekutel ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Nende täitmiseks võidakse tema suhtes kohaldada ka elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist või aresti.

Alles vaid elatusmiinimum

Selleks, et rahuldada võlanõudjate huve, võib võlgnikult ära võtta peaaegu kõik, jättes alles vaid minimaalse eluks vajaliku.

«Pankrotihaldur võib maha müüa praktiliselt kõik, mida annab rahaks teha,» räägib Krupp. «Ta peab vaid arvestama seadusega määratud piire, mis teatud asju müüa ei luba.» Näiteks ei või pankrotihaldur müüa võlgniku isiklikke tarbeesemeid, majapidamis- ega köögitarbeid, rõivaid, pesu, voodit, samuti asju, mis on võlgnikule tarvilikud edasiseks töötamiseks või teenistuskohustuste täitmiseks. Niisiis võib isegi sülearvuti alles jääda, kui inimene tõestab, et see on talle töötegemiseks vajalik.

Ei tohi müüa õpperaamatuid ega kultusesemeid, samuti on puutumatud võlglase raamatupidamisdokumendid, perearhiiv, laulatussõrmused, ordenid jm autasud ning kõik vahendid, mida võlgnik või tema pereliikmed kasutavad oma füüsilise puude kompenseerimiseks (prillid, ratastool).

Küll aga tuleb tööinimesel pankrotihaldurile loovutada osa oma töötasust. Kätte jääb minimaalne kuupalk (praegu 4350 krooni) või sellele vastav päeva või nädala sissetulek. Iga võlglase ülalpidamisel oleva inimese kohta jääb kätte veel kolmandik alampalka.

Mis saab siis, kui «korralikust kodanikust» võlgnik püüab mõnd südamele kallist asja pankrotihalduri käest päästa, müües selle kellelegi lähedasele?

«Tehingud lähedastega, mis on tehtud viie aasta jooksul enne pankrotti, võib tunnistada kehtetuks. Nii võib kehtetuks osutuda ka abieluvaraleping,» hoiatab Krupp.

Võlgadest vabastamise menetlus

Samuti peab võlgnik kogu selle aja kas töötama või otsima tööd. Tuleb silmas pidada, et võlgade vabastamise menetlus ei kaasne pankrotimenetlusega automaatselt. Seda tuleb kohtult eraldi taotleda ning kohus teeb otsuse võlgadest vabastamise menetluse alustamise kohta alles pärast seda, kui pankrotimenetlus ise on lõppenud. Seega kohtusse pankrotiavaldust esitades puudub võlgnikul tegelikult igasugune garantii, et võlgadest vabastamise menetlus kunagi üldse alustatakse, rääkimata võlgadest vabastamisest endast.  Isegi kui kohus otsustab võlgadest vabastamise menetluse pärast pankrotimenetluse lõppu alustada, läheb veel 5 aastat enne, kui kohus teeb otsuse võlgadest vabastamiseks. Samas kestab võlgadest vabastamise menetlus tervelt 5 aastat ning selle vältel tuleb võlgnikul loovutada esimesel aastal võlausaldajatele 100%, järgmisel 85%, ülejärgmisel 80% ja sellest edasi 75% oma sissetulekutest. Muust varast on võlgnik selleks ajaks ilma jäänud, sest see on pankrotimenetluses menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maha müüdud. Seega võlgnik peab pankrotimenetluse ning sellele järgneva võlgadest vabastamise menetluse jooksul kokku ca 8 aasta jooksul, ära elama olematutest summadest ning siis võib olla vabastab kohus ta nende võlgade tasumisest, mida pankrotimenetluse ning võlgadest vabastamise menetluse käigus ei ole jõutud ära maksta.

Pankrotimenetluse ajaks kehtestatakse ka ärikeeld, mis kohtu määramisel võib kestma jääda veel täiendavalt 3 aastaks pärast pankrotimenetluse lõppu. 

Lõppsõna asemel

Oma juriidilise ning sotsiaalse jälje pankrot siiski jätab. Krupi sõnul pole füüsilisel isikul seejärel enam õigust kommertsalal tegutseda. Ta ei või töötada ka notari, pankrotihalduri, kohtuniku ega advokaadina. Pankrotis olemise ajal ei tohi ta võtta laenu, tema õigused pangatehinguid sooritada on piiratud. «Ta võib sooritada vaid seaduses ette nähtud ja pankrotihalduri poolt heaks kiidetud tehinguid ning operatsioone,» selgitab Krupp.

Pankrotihaldur peab ka tõenäoliseks, et krediidiasutused tunnevad edaspidi huvi, ega neilt laenu taotlev isik ole olnud pankrotis, ning võtavad seda otsuse langetamisel arvesse.