|
Tänu Briti füsioloog Robert Geoffrey
Edwardsile on maailma sündinud ligi neli miljonit last, kellest paljudest on
tänaseks saanud juba ise lapsevanemad, kirjutab teadusportaal novaator.ee.
Paari nädala eest 85-aastaseks
saanud Edwards pälvis kehavälise viljastamise meetodi väljatöötamise eest
Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia. Kehavälise viljastamise abil on
võimalik aidata lapsi saada viljatutel paaridel. Viljatus on probleemiks
maailmas umbes kümnendikul paaridest.
Edwards töötas juba 1950. aastate
algusest selge visiooniga, et kehaväline viljastamine saaks aidata lapsi saada
paaridel, kel see loomulikul teel ei õnnestu. Esimesed Nobeli preemia
omistamisel äramärgitud artiklid ilmusid aastail 1969-1970.
25. juulil 1978 nägi Suurbritannias
ilmavalgust esimene katseklaasilaps Louise Brown. Edwardsiga koos töötas toona
günekoloog Patrick Steptoe, kes suri 1988. aastal. Nobeleid antakse ainult
teadlastele, kes on elus.
Edwards töötas embrüotega, Steptoe
kasutas laporoskoopiat, et munasarjadest munarakke eraldada, mida Edwards siis
oma meetodika alusel katseklaasis viljastas.
Viljatusravi arst Andrei Sõritsa,
kes on Edwardsi põhimõtteid kasutanud Tartus oma viljatusravikliinikus, ütles,
et eilne päev oli samas rõõmupäev kõigile peredele, kellel on tänu kehavälisele
viljastamisele õnnestunud lapsi saada.
“Edwards on huvitavate ideedega
mees, kes alati hea meelega neid jagab. Viie aasta eest olin temaga samas
lõunalauas, kus ta seisis väga vastu loodete sünnieelsele geneetilisele
testimisele, mis oli siis minemas laiemasse kommertskasutusse,” ütles Sõritsa.
“Ta oli sellele väga vastu ja hiljem on välja tulnud, et tal oli selles asjas
õigus.”
|