Meditsiini-Nobeli pälvis katseklaasilaste “isa”

Tänu Briti füsioloog Robert Geoffrey Edwardsile on maailma sündinud ligi neli miljonit last, kellest paljudest on tänaseks saanud juba ise lapsevanemad, kirjutab teadusportaal novaator.ee.

Paari nädala eest 85-aastaseks saanud Edwards pälvis kehavälise viljastamise meetodi väljatöötamise eest Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia. Kehavälise viljastamise abil on võimalik aidata lapsi saada viljatutel paaridel. Viljatus on probleemiks maailmas umbes kümnendikul paaridest.

Edwards töötas juba 1950. aastate algusest selge visiooniga, et kehaväline viljastamine saaks aidata lapsi saada paaridel, kel see loomulikul teel ei õnnestu. Esimesed Nobeli preemia omistamisel äramärgitud artiklid ilmusid aastail 1969-1970.

25. juulil 1978 nägi Suurbritannias ilmavalgust esimene katseklaasilaps Louise Brown. Edwardsiga koos töötas toona günekoloog Patrick Steptoe, kes suri 1988. aastal. Nobeleid antakse ainult teadlastele, kes on elus.

Edwards töötas embrüotega, Steptoe kasutas laporoskoopiat, et munasarjadest munarakke eraldada, mida Edwards siis oma meetodika alusel katseklaasis viljastas.

Viljatusravi arst Andrei Sõritsa, kes on Edwardsi põhimõtteid kasutanud Tartus oma viljatusravikliinikus, ütles, et eilne päev oli samas rõõmupäev kõigile peredele, kellel on tänu kehavälisele viljastamisele õnnestunud lapsi saada.

“Edwards on huvitavate ideedega mees, kes alati hea meelega neid jagab. Viie aasta eest olin temaga samas lõunalauas, kus ta seisis väga vastu loodete sünnieelsele geneetilisele testimisele, mis oli siis minemas laiemasse kommertskasutusse,” ütles Sõritsa. “Ta oli sellele väga vastu ja hiljem on välja tulnud, et tal oli selles asjas õigus.”