Andrus Veerpalust ja kasvuhormoonist

Viimaste päevade sündmuste raamides otsustas ka lomm.ee veidi oma lugejaid valgustada kasvuhormooni tagamaadest, abiks olid meile seekord portaal novaator.ee oma erinevate artiklitega.

Millega on üldse tegu?

Inimeste pikkust ja lihaskasvu reguleeriv hormoon sattus sportlaste huviorbiiti 1970ndatel aastatel. Kasvuhormoon(hGH) on inimkehas toodetud aine, mille ülesanne on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu.

1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime rhGH. Varem oli hormooni võimalik hankida tapetud loomade verest. Ravimina kasutatakse seda kasvuhäiretega laste puhul ning AIDSihaigetel, et vältida kiiret kaalukaotust.

1989. aastal lisas Rahvusvaheline Olümpiakomitee kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Aine avastamine on raske, seni ei ole testmetoodikat, et seda avastada uriiniproovist. Hormoonipreparaadi jälgi on võimalik vereprooviga tuvastada vaid ööpäeva jooksul.

Viimased kümme aastat on tehtud vereproovidest analüüse, esimest korda testiti sportlasi suurvõistlustel kasvuhormooni suhtes 2004. aasta Ateena olümpial, kuid selgus, et analüüsimeetod ei töötanud. Uudne, WADA poolt heakskiidu saanud testmeetod, on pärit möödunud aasta suvest.

Kurioosseks teeb loo aga asjaolu, et keelatud liigset kasvuhormooni on kehas tekkivast väga raske tuvastada ja see võib olla põhjus, miks sportlased tema tarvitamisega riskivad - samas pole aga teada, et kasvuhormooni pruukimine aitaks tulemusi parandada. Teaduslikult ei ole seda seni tõestatud - pigem vastupidi.

Kasvuhormoon ei aitagi tulemuste paranemisele kaasa?

2008. aastal avaldasid Stanfordi ülikooli teadlased ajakirjas Annals of Internal Medicine artikli, mis võttis kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seostest. Ameerikas oli sel ajal teravalt päevakorral kasvuhormooni kuritarvitamine pesapalliliigades. Preparaadi illegaalne äri internetis on endiselt laialt levinud. Järeldus kõlas: kasvuhormooni süstimine ei paranda sportlikke tulemusi, pigem vastupidi: sportlased väsivad kiiremini, suurenenud on vigastuste oht.

Uuringutes osalenud tarbisid kasvuhormooni väiksemates kogustes, kui seda süstivad sportlased. Pikim tarbimisperiood vaadeldud uuringutes oli 84 päeva.  Uuringutes vaadeldud 13-45-aastased, enamasti noored heas vormis mehed, võtsid kasvuhormooni tarbimise tagajärjel keskmiselt juurde umbes 2,1 kilogrammi, kuid lisandunu ei kajastunud otseselt suuremates lihastes. Lihasmassi küll lisandub, kuid jõudu ega vastupidavust ei lisanud. Jalgratta kestvussõidus saavutasid uuritavad hormoonikuuri järel kehvemaid tulemusi ning lihastes olid kõrgemad piimhappe ehk laktaadi kogused. Kasvuhormooni tarbijatel esines sagedamini liigesevalusid ja karpaalkanali sündroomi, mida rahva seas tuntakse ka nn hiirekäena. Austraalias läbiviidud uuring näitas, et kasvuhormoon ei parandanud ei hapnikutarbimise võimet, jõunäitajaid ega anaeroobset vastupidavust.

2003. aastal ilmus ajakirjas British Journal of Sports Medicine uuring, mille pealkirjas esitati küsimus: kas kasvuhormooni lihaseid suurendav efekt sportlastel on muinasjutu “Kuninga uued rõivad” uus versioon.

Uuring leidis, et pole tõestatud, et kasvuhormoon tervete inimeste puhul parandaks lihaskasvu ja sportlikke tulemusi. Hormoonipreparaatide kuritarvitamine võib küll aga põhjustada haigusi - see on sõnum treeneritele, meeskondade arstidele kui potentsiaalsetele kuritarvitajatele, seisis artiklis. Kasvuhormooni pikaajaline tarvitamine tõstab samuti diabeedi, vererõhutõve, osteoporoosi, lihase- ja liigesevalude ja impotentsuse riski.

Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada

Nagu juba eespool oli juttu, teeb kogu  Andrus Veerpalu puudutava loo kurioosseks asjaolu, et keelatud liigset kasvuhormooni on kehas tekkivast väga raske tuvastada.

Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.

Sedman üritas ERRi uudisteportaalile probleemi selgitada piltliku näite abil lapse sünnipäevapeost, kus on õhupalle nii koha peal kui ka külaliste poolt kaasa toodud palle. Kaasavõetud õhupallid tähistavad professori selgitusel organismi enda toodetud hormooni ning koha peal olnud tehislikku.

"Need kaasavõetud pallid on natuke kauem täis puhutud, nad on kortsus. Te olete veendunud, et kortsus õhupallid on tekkinud nendest, mis on kauem tee peal olnud. Kohapealsed on täis ja ilusad. Aga peab olema väga hea vahend, et seda kõike eristada," sõnas ta. Professori sõnul pole kaugeltki selge see, kas väga keeruline test seda kõike tuvastada suudab.

Veerpalu meeskonna väidetu, et füüsiline koormus suurendab hormooni tootmist organismis, on Sedmani sõnul õige ning see on iga inimeses füsioloogias kinni. "Selle kohta on olemas teaduslikud artiklid, mis väidavad, et selle tase kõigub. Teadusartiklid aga väidavad, et objektiivse tulemuse saamiseks tuleks testida hommikul, kus eelnevat füüsilist koormust ei ole olnud," selgitas ta. "See on üks moment, mis Veerpalu tiimi kasuks räägib. Proov võeti pärast rasket treeningut, kus nähtavasti tase organismis on tõusnud," lisas ta.

Professori sõnul tõuseb hormooni tase ka stressiseisundiga. Samas võib mõju avaldada ka toidulisandite söömine, kuid kindlalt ta seda siiski väita tänasel päeval ei julge. Sedmani sõnul tekivad kasvuhormooniga ka lisaproduktid ja neid on alati rohkem siis, kui tegemist on inimese enda sünteesitud hormooniga.

Sünteetiline ja ka organismi poolt toodetud esialgu toodetud hormoon peaks olema molekulmassiga 22 000. "Aga inimese sünteesitud hormoonil tekivad veel lisaks 20 000 molekulmassiga vormid. Kui süstite võõrast, siis alguses on seda 22 000 molekulmassiga asja oluliselt rohkem," selgitas professor eristamisvõimalust. "Aga tiimil on õigus, et see test on väga uus. Kui hästi on läbi katsetatud, ei julge öelda. Seal on eksimisvõimalus," rääkis Sedman.

Kas uskuda Andrust või mitte – see olgu igaühe eraasi. Meie (ja veel ligi 70 000 inimest) aga usume Andruse puhtusesse ja loodame, et leitakse mõistlik seletus toimunule ning antud testi edasisele täpsustamisele.

Facebook: “Usume Andrus Veerpalu”