Sportlik vabavõitlus ehk MMA

Sportlik vabavõitlus (ingl k Mixed Martial Arts ehk MMA) on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. Võistlejate puhul hinnatakse tehnilist sooritust, püüdlust alistada vastast kas löökide või valuvõttega ning head füüsilist vormi. Kolmest 3-5 minutilisest raundist koosnevaid matše peetakse kas poksiringis või spetsiaalses võrkaiaga piiratud areenil.

Sportlikus vabavõitluses ühendatakse kohandatuna tehnikad poksist ja taipoksist, kreeka-rooma ja vabamaadlusest, brasiilia jiu-jitsust ja teistest kahevõitlusaladest.

Varem oli MMA spordiala, kus taheti teada saada „kes võidab: kas karateka või maadleja, kas poksija või kung-fu spetsialist?“ Praeguseks on selgunud, et kõige edukamad on nö universaalsed võitlejad, kel võib küll olla üks eelistatud võitlusviis või tugev külg, ent kes oskavad ka kõik teised võitluselemendid enda kasuks tööle panna ning neid koos treenida.

Kaasaegne MMA nägi suure publiku seas esimest korda päevalgust 1993 aastal USA`s kus moodustati liiga Ultimate Fighting Championship (tänapäeval kasutatav lühend UFC). UFC eesmärk oli võrrelda erinevaid võitluskunste ja välja selgitada parim võitluskunsti liik/ala.

Mis puutub reeglitesse, siis tol ajal nad põhimõtteliselt puudusid, kuna tegu oli põimunud võitluskunstiga, kus on esindatud võitluskunstide eristiilid, siis oli raske üheselt määratleda mis on reeglite näol lubatud ja mis mitte.

Üheksakümnendate lõpus lisati mitmeid reegleid, et kaitsta võitlejaid ja tuua rohkem humaansust sellesse spordialasse, mida Dana White (UFC president) kutsub hüüdlausega “As real as it gets”.

Tänapäeva MMA sai paljuski rikkalikumaks tänu Gracie perekonnale, kes harrastas Brasiilia Jiu-Jitsut. Nimelt Royce Gracie oli see, kes domineeris esimestel UFC üritustel tänu oma maas võitluse oskustele endast kordi suuremaid ja tugevamaid võitlejad, mistõttu sai maas võitlus suure tähelepanu osaliseks ja müüt, et suurem ja tugevam vastane võidab alati sai summutatud. MMA edasiviijateks rahvusvahelisel tasandil võib nimetada kahte liigat: UFC ja Pride Fighting Championship`i (esimene neist asutati USA`s ja teine Jaapanis)

Tehnikad, mida MMA`s kasutatakse, jagatakse üldiselt kahte rühma: löövad tehnikad (nagu näiteks jalalöögid, käelöögid, põlvelöögid) ja seongud, mis väljenduvad ennekõike maas- ja püstihoidmistest, erinevates liigeselukkudes, mahaviimistes ja heidetes ning kägistustes) Praeguses MMA`s nagu igas humaanses spordialas on keelatud hammustamine, silma torkamine, näppude vastase suhu toppimine, väikeliigeste manipuleerimine (nagu näiteks, varvaste ja sõrmede väänamine) Samuti on keelatud löögid kubemepiirkonda

Eesti MMA klubides on võimalik harrastada sportlikku vabavõitlust tervikuna või valida endale üks (kaks) lemmikala ning tegelda ainult sellega (näiteks püstivõitlusest poks ja taipoks või maasvõitlusest Brasiilia jiu-jitsu, milles Eesti sportlased on juba päris kõrgel tasemel). Treenerite ülesandeks seejuures on luua ohutu ja arengut soosiv keskkond, kus treenida saaksid koos erinevad inimesed sõltumata oma eesmärkidest või taustast.