Juulis töötas üle-Soomeline traaviraadio. Kuulajad küsisid ja asjatundjad vastasid. Avaldame siin küsimuste-vastuste tõlke.
Vastajateks: Finntoto tegevjuht Pertti Koskenniemi, Hippose juhatuse liige Kristiina Ertola, võitlustoimkonna juht Sirpa Perttunen. Lisaks treenerid Ari Hartikainen ja Hannu P.Korpi.
Raadiokuulaja (RK): kui teadustaja ütleb, et hobuse aeg on 11,3, siis mida see tähendab? Sekundeid, minuteid või veel midagi?
Vastus (V): Nii Soomes kui ka mujal Euroopas teatab võistluste kommentaator kilomeetri aja. Nendes riikides, kus hobused traavivad ainult miili pikkustel distantsidel teadustatakse kogu distantsi läbimiseks kulunud aeg. Kilomeetri ajaks arvutatud tulemused kergendavad eri distantsidel saadud tulemuste võrdlemist. Kui öeldakse, et hobune jooksis 1600 meetrisel distantsil 11,3 sekundit tähendab see, et hobune läbis kilomeetri ühe minuti (sõna „minut“ jäetakse ütlemata), 11 sekundi ja kolme sekundikümnendikuga. Kogu distantsi aja saab seega 71,3sek x 1,6km. Kokku teeb see 114,1 sekundit. Kogu aeg on seega 1 minut ja 54,1 sekundit.
RK: kuidas valitakse rakenditele stardirada?
V: Hobused valitakse starti teatud punktisüsteemi alusel ja seejärel loosib arvuti juba igaühele stardiraja. Nõnda tehakse ka siis kui on algamas nn.handicap start. Nii nõrgema tasemega hobuste grupi kui tugevama tasemega grupi stardinumbrid loositakse koos (Hanidcap tähendab traavimaailmas erineva tasemega hobuste starti. Nõrgem rühm saab tugevama rühma ees 20-40 meetrise edumaa).
RK: Milline vahe on külmaverelisel ja kuumaverelisel hobusel?
V: Külmavereline on natuke raksema konstitutsiooniga ja ka aeglasem. Samuti areneb ta aeglasemalt, kui kuumavereline.
RK: Kui hobuse lõua all on võistluste ajal rihm seotud, siis miks see seal on?
V: Tegemist on keelerihmaga. Keelerihm ei lase hobusel keelt tõsta suuraudade peale. Kui hobune jookseb keel suuraudade peal on ta juhitavus halvem. Teiseks võib juhtuda, et hobune neelab seejärel keele kurku. Suuraudade peal oleva keele jäme osa võib liikuda nii taha, et sulgeb hingetoru täielikult. Traavivõistlustel on juhtunud, et hobune minestab seetõttu tekkinud õhupuudusest. Keelerihma ei köideta aga nii tugevalt, et see takistaks keele verevarustust.
RK: Miks Soome tasub välismaalt saabunud hobuste reisikulud, kuigi enamasti viivad just välismaised hobused suuremad auhinnasummad?
V: Võistluste rahvusvahelisemaks muutmine on traavispordis eriti tähtis. Rahvusvahelised võistlused on meedias alati kohalikest paremini nähtavad. Rahvusvahelised võistlused näitavad ülejäänud maailmale, et ka Soomes on võimalik tipptasemel traavisport. Samuti on see oluline totooperaatorite seisukohalt, sest siis mängivad erinevate riikide totopublikud koos. Seetõttu maksavad välismaised võistluskorraldajad Soome hobuste reisikulud, kes lähevad omakorda välismaale võistlema.
RK: Kuidas kontrollitakse, et ühe talli treenerid-kutsarid ei lepi omavahel kokku seda, kes võidab lähtuvalt soodsaimast mängukoefitsentist (nn.tallimäng - toim)? Kuidas võistlushobustega ligidalt seotud inimesed tohivad totot mängida?
V: Kutsar ei tohi mängida selle jooksu tulemuste peale, kus ta ise võistleb. Ka hobuse omanik tohib jooksus, kust stardib tema hobune, panustadagi vaid enda hobusele. Kuid loomulikult on keerukas kontrollida kas tegelikult „tallimänge“ ka korraldatakse. Vähemalt ei ole Soome toto ajaloos ühtegi sellist juhtumit teada.
RK: Aasta eest startis Kouvola hipodroomil üks hobune võõra nime all. Kuna ta võitis, oli tema mängukoefitsent väga kõrge. Pettus tuli ilmsiks ja võitu ei makstud neile, kes sellele hobusele mängisid. Kuid võitu ei maksud ka minule, kuigi mul oli märgitud ka varuhobused, kes peale esikoha tühistamist said vastavalt esimese ja teise koha (küsimuse esitaja mängis paarimängu). Kuna mängin üle interneti peaksid kõik panused olema salvestatud. Kuhu see raha kadus?
V: Selle juhtumi puhul oodatakse senini Keskkriminaalpolitsei eeluurimise lõppu, et võiks esitada süüdistuse ja sellest lähtuvalt teha mingeid otsuseid.
RK: Miks on kutsaritel valged püksid?
V: Puhas võistlusjakk, valged püksid ja kiiver on kohustuslikud kõigile kutsaritele. Valged püksid lubavad aga kohtunikel paremini jälgida kutsari sõiduasendit.
RK: Miks finaalstartides ei kasutada sama võtet nagu kergejõustikus, kus välimistel radadel jooksjad saavad seesmistel jooksjate ees edumaa? See väldiks ka vahele kiilumisi jms.
V: Täiesti arvestatav ettepanek, kuid kindlasti vajab see põhjalikku läbimõtlemist. Kindlasti kannataks sel puhul võistlustaktika, mis on aga traavispordi lahutamatu osa. Kuid miks mitte katsetada, seda kõigepealt lühidistantsil. Teisalt jälle on hobusel rakse joosta kogu aeg otse. Nad kipuvad üksteiselt tuge otsima.
RK: Kas on mõeldav ka Soomes keelata piitsa kasutamine sarnaselt Norraga? (Küsija viitab ka Itaalia traavikuulsusele Varennele, kelle kutsar kasutas jõuliselt piitsa)
V: Traavispordis on nii et hobuse tulemust ei tühistata kui kasutatakse keelatud võtteid. Tulemus tühistatakse siis kui keelatud võtted segavad kaasvõistlejaid. Kuid keelatud võtted toovad kutsarile suuri rahatrahve ja/või võistluskeelu. Soomes on väga täpsed reeglid piitsa kasutamiseks. Norra on seejuures ainus Euroopa maa, kus piitsa kasutamine on üldse keelatud. Keelu mõjust loomade heaolule on kaks seisukohta. Kuid enamasti toob piitsast loobumine kaasa ohjade jõulisema kasutamise ja see on looma heaolu seisukohalt halvem valik.
RK: Mis on vahestart?
V: Vahestardiks nimetatakse võistlust, milles hobune osaleb pärast mingile võistlusele registreerimist ja enne seda võistlust. Üldiselt kinnitatakse stardinimekirjad nädal enne võistlust.
RK: Kiiver on hobuse käsitlejale kohustuslik, aga ei ole seda teistele inimestele, kes hobuse ligiduses liiguvad. Miks?
V: Huvitav küsimus. Kiiver muutus kohustuslikuks kümne aasta eest Rootsi eeskujul ja põhineb reeglil, et kiiver peab olema võistlushobuse käsitlejal. Auhinnakarika üleandjat aga ei loeta hobuse käsitlejaks.
RK: Kas hobuse treeningul kasutatakse ka pulsiloendurit? Milline on rahuliku hobuse pulss ja kui sagedaks muutub see koormuse puhul?
V: Pulsiloendur leiab kasutamist traavlite treeningus. Seda ei kasutata küll pidevalt, kuid ta on hea vahend hindamaks hobuse koormust ja vormi muutusi. Hobuste treeningus on üksikuid rusikareegleid, millest üks kinnitab, et piimhappelävi algab 200 pulsilöögiga minutis. Puhkava hobuse pulss on 26-40 lööki minutis, kuid koormuse puhul võib tõusta üle 230 löögi minutis.
RK: Kui pikki ja sagedasi võhmatreeninguid tuleks kahe aastasele traavlile anda?
V: See oleneb suuresti hobuse senisest arengust, kuid praegu sügisel (kõneks on seega umbes kahe aasta ja nelja kuused sälud) võiks vastupidavustreeningu sagedus olla kaks korda nädalas. Ühel päeval 2000 meetrit ja 1600 meetrit ning teisel päeval ainult 2000 meetrit.
RK: Mitu hobujõudu on tegelikult hea hobuse võimsus?
V: Hobuse võimsus on 1,6 hobujõudu.
RK: Just naised on sageli kohkunud piitsa kasutamise tõttu. Mõni kutsar istub kaarikusse ilma piitsata ja mõned kasutavad seda üpris agressiivselt. Mida räägivad reeglid piitsa kasutamisest ja milline mõju on piitsal võistlejale ehk traavlile?
V: Piitsa kasutamist reglementeerivad väga selged reeglid. Piits ise peab olema tehasetoodang. Pikkust tohib tal olla kuni 125cm ja kaalu 120gr. Piitsaga tohib hobust ergutada vaid randmelöögi toel ja viimasel 200 meetril maksimaalselt viis korda. Kui piitsakäsi tõuseb kutsari õlavööst kõrgemale või lööke on lubatust rohkem, karistatakse kutsarit rahatrahviga. Peaaegu kaaluta piits on eelkõige märguandmisvahend.
RK: Küsin hobuste motivatsiooni kohta. Kas on kindel, et traavlite elukutselisena jooksutamine ei kujuta endast hobuse piinamist?
V: Võidusõiduhobused on juba aretatud jooksma. Kui hobune aga tõesti ei taha minna, siis ei sunnita teda vägisi mitte mingil juhul. Hobustel võistlejad peavad hobustest väga lugu ega piina neid mingi hinna eest.
RK: Milline hobune tundub kutsari käele „hea“? Ehk teisisõnu milline on vahe loomulikul hasardil ja liigsest närvilisusest tuleneval käitumisel?
V: Hea hobune tundubki hea. Ta traavib innukalt, ühtlaselt ja on ümbruse suhtes uudishimulik. Hasartne hobune hoiab kõrvad püsti ja saba kergelt tõstetuna. Närviline loom rõhub tugevalt ohjadele ja hoiab kõrvad lingus.
RK: Kas täkud on märadest paremad jooksjad?
V: Täkkude ja märade kiiruses ei ole vahet. Täkud on aga mõneti vastupidavamad ja nende tulemused püsivad ühtlasemad.
RK: Kui palju kutsar teenib?
V: Üldiselt on see kokkuleppe küsimus hobuse omanikuga. Üldine komme on, et elukutseline kutsar saab 15% võidetud auhinnarahast ja sellele lisaks 17 eurot „pukiraha“.
RK: Kuidas on võimalik, et paljud professionaalsed treenerid-kutsarid on tihedas koostöös võistlusvihjeid andvate firmadega? Totomängijate seas äratab see kahtluse, et ausa spordi asemel, mõjutavad kutsari taktikat sel juhul hoopis „oma“ firma vihjed. Igatahes esinevad kutsarid päris avalikult nimetatud firmade üritustel ja reklaamivad neid igati. Mõnede treenerite e-posti aadressidki on nimetatud firmade omad. Vaid juhuslikult traavisporti jälgivale inimesele tekitab selline olukord küll kahtlusi kogu mängu aususe vastu.
V: Küsimus on hea ja muutub eriti teravaks, kui kutsar ei jälgi traavispordi vaimu ja kirjasõna: sõita alati nii et küündida 100% -ni reaalsest võimalikkusest. Piirangud aga üksikute elukutseliste suhtes võivad alles siis kõneks tulla, kui huvide põrkumine on täiesti selge. Sama küsimust on arutatud ka Rootsis ja Norras, kuid vähemalt tänaseni on kõnealune tegevus lubatud.
RK: Miks dopinguga vahele jäänud hobune hukatakse ega anta talle lihtsalt kaheaastast võistluskeeldu nagu inimestest sportlastele?
V: Küsimus puudutab ilmselt Forilla juhtumit (13 aastane Soome tõugu ruun, kes andis aastal 2003 positiivse dopinguproovi), kelle puhul EL põllumajandusloomade importimist puudutava ja ravimijääke käsitleva seaduse alusel ametnikud nõudsid looma hukkamist. Kuid peatselt see nõue tühistati ja hobune elab praegugi. Inimestest sportlased ja võidusõiduhobused ei ole siiski kuigi hõlpsalt võrreldavad kui kõneks tuleb doping.
RK: Kas selles juhtumis ei tahetud mitte rakendada EL põllumajandusloomade importi ja toiduaineid käsitlevat seadust, mis näeb ette looma hukkamise, kui avastatakse anaboolsete steroidide jääke. Minu meelest ei olnud siin küsimus mingist „dopingukaristusest“. Ilmselt oleks samade uuringutulemuste korral hukatud ka siga või lehm?
V: Otsus (loom hukata) tulenes alguses tõesti ainult EL põllumajandusloomade importi käsitlevast seadusest. Hippos ja mõni teinegi huvigrupp pidas seda otsust vastuvõetamatuks ja lõpuks leidsid ametnikud võimaluse looma elu säästa. Võib-olla poleks mõnest teisest liigist põllumajandusloomal nõnda vedanud.
Tõlge on avaldatud Suomen Yleisradio ja Hippos RY loal
|
