Mees ja naine peavad
sõnasõda, magama aga heidavad koos, nagu igal õhtul.
Kuidas naised antud olukorras üldjuhul reageerivad mehe ettepanekule leppimise
märgiks seksida?
Tavaliselt on nii:
Teil oli konflikt, mis mõlemale poolele ebameeldiv või lausa solvav oli.
Valasite teineteisele ilma pikemalt mõtlemata kaela igasuguseid ebameeldivaid
sõnu. Skandaal lõppes tulutult, valmistades vaid kibedust ja pisaraid.
"Kas ma tõepoolest pärast seda annan talle andeks? Mida teha, kuidas edasi
elada?" - need küsimused ning muud lohutud mõtted täidavad naise meeli. Ta
heidab voodisse, ise raevust ning solvumisest lämbumas. Ning äkki hakkab mees,
nagu poleks mitte midagi juhtunud, teda hellitama. Millegipärast arvame meie,
mehed, et sel moel saavad kõik probleemid lahendatud... Naine aga on pinges, tema
keha muutub jäigaks ja külmaks kui kivi.
Mis edasi? 90%-lise tõenäosusega võib väita, et naine annab alla - pole ju
mõtet uut konflikti alustada, konflikti, milles ei saa olema võitjaid. Naine
teab suurepäraselt, et kui anda oma raevule voli, siis vallandab see eelmisest
veel hullema stseeni. Seetõttu käitub naine seksides üpris agressiivselt, teeb
ebaharilikke järske liigutusi, otsekui võitleks ta oma liidripositsiooni eest.
Sel moel tahab naine kui mitte meest füüsiliselt hävitada, siis vähemalt
täiesti välja kurnata. Samal ajal aga mõtleb mees: " Näe, missugune! Tuleb
välja, et riid erutab teda vägevalt!"
Meie ja nemad
Kellegi jaoks pole saladus, et mehed ja naised on täiesti erisugused olevused,
ning seda mitte ainult suhtumises seksisse. Üldiselt ei armasta mehed pikki
kõnelusi, seda enam leppimise eesmärgil. Seetõttu eelistab absoluutne enamus meestest
konfliktsituatsioonis seksida oma "oponendiga" - ning nad saavad
seejuures suure rahulduse osaliseks.
Valdaval osal naistel on aga kõik vastupidi - nende jaoks on praktiliselt
võimatu seksida kirglikult mehega, kelle peale nad vihased on. Et olla voodis
vaba, saada ja kinkida rahuldust, peab naisel olema eriline tunne, eriline
hingeseisund. Kui aga temas pesitseb solvumine, pole tal erilist meeleolu ega
soovi seksida.
Tõele au andes peab siiski mainima, et tuleb ette ka daame, kelle jaoks viha ja
raev on erutavad faktorid. Ometi on nendegi puhul võimatu ette arvata, kas
raevuhoog ka järgmisel korral nii positiivselt lõpeb. Enamikel juhtudel see nii
ei ole. Andes mehele alla, end ületades, võtab naine oma solvumise homsesse
päeva kaasa. Loomulikult reageerib igaüks neist säärast laadi leppimisele
erinevalt, kuid reeglina mõjub see psüühikale negatiivselt.
Rahu sõlmimisel "meeste moodi" on vahel ka kurvemaid tagajärgi.
Suguakt võib olla mitte ainult soovimatu ja ebameeldiv, vaid ka tõeliselt
valulik. Seda valu ei kutsu esile mitte füsioloogilised põhjused, see on neurootiline
ilming. Partner tekitab sel juhul tõelise vaenu- ja vastikustunde, see aga võib
aja möödudes viia täieliku võõrdumiseni nii seksist kui omavahelisest
suhtlemisest, mille tulemuseks on tõsine neuroos.
Psühholoogi kommentaar
Mõned psühholoogid kinnitavad, et riiud võivad stimuleerida seksuaalsust. Need
otsekui soodustavad partnerist eemaldumist:" Me oleme vaenlased, ta on
mulle võõras". Säärased mõtted toovad enesega kaasa teatud laadi uudsuse
tunnetamise, otsekui oleks teil uus armsam. Võiks arvata, et riid
stimulaatorina on täiesti positiivne. Kuid sagedamini - ja seda tõestab
praktika - juhtub kõik vastupidi.
Kuri sünnitab kurja. Ning igasuguse agressiivsuse, sh ka seksuaalse
agressiivsuse tulv mobiliseerib inimeses uinuvat hävitamise soovi. Kui seda
"täitmatut" tunnet asuda äratama ja "positiivselt"
kinnistama, võib see laviinina paisuda.
Mehe seksuaalsusel on üks n-ö tume külg. See ilmutab end juhul, kui naine vastu
hakkab. Siis tunnetavad mõned mehed oma "jõudu" suuremal määral kui
"rahulikus" olukorras. On täiesti loomulik, et kui mehed oma suguiha
tõstmiseks otsivad midagi uut ja ebaharilikku ning kui eksisteerib üks, üpris
ebaterve erutuse allikas, siis paljudel meestel pole midagi selle kasutamise
vastu. See on ilmne või varjatud sisemine vaenulikkus suhtumises naisesse, ning
reeglina järgneb sellele katse iga hinna eest see naine omada. Kui selline mees
seksib vihahoos, sukeldub ta erilisse atmosfääri ning tunnetab rahuldust, mis
on keskmisest tunduvalt suurem.
Sellele on olemas ka oma seletus. Teadlased on avastanud biokeemilisel tasandil
positiivseid vastavusi meessuguhormoonide ja agressiivsuse vahel.
Mõningate teadlaste arvates sarnanevad hormoonid vahel mürgile, mis stimuleerib
agressiivset käitumist, sealhulgas ka voodis. Suguakti motiiv pole selliste
meeste jaoks mitte taltsutamatu seksuaalne iha, vaid omamoodi raevu valla
laskmine. Kas sellel "õelusevool" on ka midagi ühist armastusega?
Ilmselt on küsimus retooriline.
|
