| Saabunud on esimesed külmad ning mida aeg edasi, seda madalamale temperatuur langeb. Madalate temperatuuridega suureneb ka risk saada külmetatud või vajadus aidata kedagi, kes on külmunud. Matkasport.ee aitab tutvustada mõningaid põhitõdesid, mida peaks arvestama külmunud inimese abistamisel.
Vastupidiselt levinud arusaamale ei tohi külmunule anda alkohoolseid jooke, vaid ta tuleb viia kiiresti sooja, panna lamama või istuma ning vajadusel kutsuda arstiabi.
Organismi üldine külmumine ehk mahajahtumine tekib juhul, kui külma käes viibival inimesel langeb kehatemperatuur alla +35 kraadi. Kui teda sooja ei viida ja abi ei anta, lõpeb vaegsoojumus surmaga.
Organismi mahajahtumist soodustavad madal välistemperatuur, külm vesi, tugev tuul, märjad riided, külmad ruumid, alkohol, alatoitumus, kehaline ja vaimne kurnatus, kroonilised haigused ning liikumatus. Kergemini võib mahajahtumine tekkida lastel ja eakatel.
Kerge ja mõõduka mahajahtumise korral tuleb kannatanu viia kiiresti sooja ruumi. Märjad riided ja jalanõud tuleb asendada kuivadega, külmetanu võib mässida sooja teki sisse. Külmunut tuleb soojendada aeglaselt ja ettevaatlikult. Külmunu käsi ja jalgu ei tohi soojendada. Ka ei tohi külmunu käia, vaid peab rahulikult lamama või istuma. Külmunule võib anda sooja mittealkohoolset jooki.
Pärast ülessoojenemist ei tohi kannatanu uuesti külma ja tuule kätte minna. Tõsisemate haigusnähtude ilmnemisel tuleb kannatanu viia haiglasse.
Raske alajahtumise korral tuleb külmunut tõsta ja abistada väga ettevaatlikult, vältimaks järske liigutusi. Külmunu tuleb mässida sooja teki sisse ja panna rahulikult lamama. Kannatanule tuleb kutsuda kiirabi ja ta viia haiglasse, pole otstarbekas teda ise soojendama hakata, selgitas Jürgens.
Organismi üldine mahajahtumine ehk külmumine ehk vaegsoojumus jagatakse olenevalt kehatemperatuuri langusest kergeks, mõõdukaks ja raskekujuliseks.
Kerge vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 36,5-30 kraadini. Kui temperatuur on langenud 36,5-35,5 kraadini, tekivad kannatanul tugevad, tahtmatud külmavärinad, kehatemperatuuril 35,5-32,5 kraadi tugevad külmavärinad, kõnetakistus ja nägemishäired. Kehatemperatuuril 32-30 kraadi külmavärinad lakkavad, tekivad koordinatsioonihäired, lihaskangestus ja tahtmatud lihastõmblused, kaob tahe end liigutada.
Mõõduka vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 29,5-27 kraadini ning kahjustusnähtudena esineb mõtlemisvõime nõrgenemine, mälukaotus, ükskõiksus- ja tardumusseisund. Kontakt ümbritsevaga kaob, kannatanu teadvus hämardub ning ta näib unisena. Lihaskangestus püsib, pulss ja hingamine aeglustuvad ning tekivad südame rütmihäired.
Raske vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 26,5-25,5 kraadini. Külmunu kaotab teadvuse, ta ei reageeri kõnetamisele, refleksid kaovad, südametalitlus muutub korrapäratuks ning võib peagi lakata.
Et inimese organism maha jahtuks, pole ilmtingimata miinuskraade vajagi, üldine külmumine võib toimuda ka plusskraadide juures. Organismi soojuskadu suurendavad tugev tuul ja märjad riided, seega on see ohtlik nii väljas töötajatele kui matkajatele, kes ei oma korralikku riietust ja varustust.
|
