Üldlevinud arvamus: grippi on võimalik ennetada, süües palju küüslauku, võttes vitamiine, panna ette kaitsev mask, pesta tihti käsi ning juua rohkesti vedelikku, kirjutab Villu Päärt portaalis novaator.ee.

MÜÜT: küüslauk, vitamiinid ja rohke vedelik välistavad gripi

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et kindlalt on tõestatud gripivaktsiini efektiivsus. Ei vitamiinide, orgaanilise toidu ega rohke joomise kasuliku efekti kohta korralikke uuringuid pole.

„Küüslaugus on allitsiin, mis on tõestanud viirusvastast toimet,“ ütles Lutsar. „Mul ei ole õnnestunud leida ühtegi uuringut, kus oleks küüslauku platseeboga võrreldud, tõenäoliselt seda peaks platseeboga võrdlema. Ma ei oska öelda, mis on küüslauguteede ja küüslauguaurude toime välja arvatud see, et see hoiab teised inimesed eemal.“

Tema sõnul on ka C-vitamiini tarvitamine külmetushaiguste profülaktikas sama halvasti uuritud, aga siiski pisut paremini.

Kahekümne aasta jooksul tehtud ja 11 000 katsealust hõlmanud uuringute kokkuvõttest selgus, et neil, kes võtsid iga päev 200 milligrammi C-vitamiini oli külmetushaigusi 0,96 protsenti vähem kui neil, kes vitamiini ei võtnud. Sisuliselt efekti vitamiini võtmine ei andnud.

Ka ei mõjutanud vitamiinide tarvitamine ei haiguste tõsidust ega pikkust.

Seda kokkuvõtvat uuringut juhtinud Helsinki ülikooli professor Harri Hemilä ütles, et igapäevase C-vitamiinidoosi külmetushaigusi ennetav efekt oli nii väike, et see ei tasu ära isegi vitamiinidele tehtud kulutusi. "Pole mõtet võtta 365 päeva aastas C-vitamiini, et vähendada külmetushaiguse riski," ütles ta.

Lutsari sõnul pole päevakübara puhul leitud mingit tõestatud efekti külmetushaiguste profülaktikas.

MÜÜT: mask aitab välistada grippi

Paljud usuvad, et maski kandmine aitab viirusi eemal hoida. Kuid Kanada meditsiiniõdede seas tehtud uuring näitas, et need, kes kandsid spetsiaalset viirusi eemal hoidma pidavat maski N95, haigestusid grippi täpselt sama palju kui need õed, kes kandsid tavalist marlimaski. Ühesõnaga polnud kummastki suuremat abi.Samuti pole ajakirja New Scientist teatel kindlaid tõendeid selle kohta, et tihe kätepesemine annaks tuntavat efekti gripi profülaktikas, erandiks on vaid väikesed lapsed.

Sama ajakiri kirjutas uuringust, mis käsitles soovitust rohkelt vedelikku tarbida. Sellegi soovituse kasulikkust ei suutnud uuring tõestada, kopsupõletikku jäänud haigetel tegi rohke vedelikutarbimine koguni kasu asemel kahju.

MÜÜT: põhisümptom on palavik

Kuid tegelikkus on sootuks teine. Kuni pooltel neist, kes seagrippi nakatuvad ei teki palavikku. On neid, kellel uus gripp väljendub hoopis seedehäiretena, sinna võivad lisanduda tavalisele gripile omased sümptomid.

Ka Eesti sotsiaalministeeriumi gripi infoleht rõhutab, et haigusele on omane kõrge palavik. „Uue gripiviiruse sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile, nendeks on: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust,“ seisab ministeeriumi koduleheküljel.

Uude H1N1 grippi haigestumise sümptomid võivad meenutada tavalise gripi omi, aga tihti see pole nii, kirjutas ajakiri New Scientist. Nii võib gripp väljenduda hoopis iivelduse, kõhukrampide ja kõhulahtisusena. Kuid tihti on isegi meedikud seda meelt, et kui palavikku pole, siis pole ka tegu uue gripiga.

Kuid selline arvamus võib olla ohtlik, sest nii jäetakse palavikuta haigete puhul tähelepanuta teised uuele gripile omased sümptomid: hingamisraskused, valud rinnus või sinakaks tõmbunud huuled.

Ka tavalise gripi kohta eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et pooltel nakatunutel ei tekkinud palavikku. Kui uus gripp tänavu märtsis Mehhikos päevavalgele tuli, jõudis see peagi ka Kanadasse. Seal seagripiga haiglasse sattunutest kümnel protsendil polnud kehatemperatuur tõusnud, ütles Winnipegis asuva Manitoba ülikooli intensiivraviarst Anand Kumar New Scientistile.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et enamustel haigustel on olemas kerged, keskmised ja rasked vormid. Nii ka gripi puhul, nii sesoonsel kui ka pandeemilisel. “Haigussümptomid on paljuski organismi immuunvastus haigusele ja see on paraku inimestel erinev,” märkis ta.

MÜÜT: C-vitamiin kaitseb külmetushaiguste eest

Igapäevane C-vitamiini võtmine ei paku kaitset külmetushaiguste eest, selgub värskest uuringust.

Rohkem kui kahe aastakümne jooksul kestnud uuringus osales üle 11 000 inimese. Need, kes võtsid iga päev 200 milligrammi C-vitamiini põdesid sama palju külmetushaigusi kui need, kes iga päev vitamiine ei võtnud. Samuti polnud vitamiinide võtmisel mingit mõju külmetushaiguse pikkusele ega tõsidusele, kirjutas The Guardian.

C-vitamiini külmetushaiguste vastast mõju on promotud alates 1930. aastatest, mil C-vitamiin avastati. Kunagi soovitas Nobeli preemia laureaat Linus Pauling võtta päevas 1000 milligrammi C-vitamiini, et külmetushaigusi ära hoida. Tänapäeval peetakse soovitavaks päevakoguseks 60 milligrammi. Ühes suures klaasis apelsinimahlas on umbes 100 milligrammi C-vitamiini.

Nüüdne uuring võttis kokku maailmas tehtud 30 uuringu tulemused väidab, et vaid need, kes puutuvad kokku tõeliselt proovilepanevate olukordadega - näiteks maratonijooksjad, suusatajad, sõdurid või polaarrändurid - põdesid vitamiini võtmise tulemusel vähem külmetushaigusi. Nende puhul vähendas igapäevane vitamiin külmetushaigusse jäämise riski poole võrra.

Uuringut juhtinud Helsinki ülikooli professor Harri Hemilä ütles, et igapäevase C-vitamiinidoosi külmetushaigusi ennetav efekt oli nii väike, et see ei tasu ära isegi vitamiinidele tehtud kulutusi. "Pole mõtet võtta 365 päeva aastas C-vitamiini, et vähendada külmetushaiguse riski," ütles ta.

Hiljuti selgus uuringust, et inimesed, kes võtsid iga päev lisaks A ja E vitamiini ning beta-karotiini lootuses, et see tagab neile täisväärtuslikuma ja pikema elu, ohustas tegelikult risk varem surra.