Miks massaaz hea on

«Eelmine1/1 Järgmine » Foto: SXC

Maasaazh on taastamas oma mainet erinevate teraapiate lahutamatu osana. Järjest vähem seotsub ta vaid maailma vanima ametiga. "Hõõrumise kunsti" kui meditsiini lahutamatut osa kirjeldas juba Hippokrates 400 aasta e.m.a. Peaaegu kõigis kultuurides võib leida massaazhitehnikate kirjeldusi. Käsikäes alternatiivse meditsiini populariseerumisega on ka terapeutiline meditsiin tegemas läbi uuestisündi. Üle 99,5 protsendi meie DNA-st on sama mis shimpansidel. Bioloogiliselt on nad meiega peaaegu identsed ja ometi on nende käitumine väga erinev. Shimpansid veedavad poole ärkveloleku ajast toitu otsides ja teise poole üksteist kratsides. Nad veeretavad end rohus, kratsivad ja katkuvad teineteise karvu kogu päeva. Teavad nad midagi, mille inimene on unustanud? Arvatavasti küll. Meie moodne kultuur võimaldab meil puudutada teineteist vaid väga harva ja vaid teatud kontekstis. On rohkem kui tõenäoline, et puudutusevaene elustiil mõjutab negatiivselt meie tervist. Pikka aega peeti sellist väide vaid tunnetuslikuks ja subjetiivseks. Kuid üha rohkem leitakse tõendeid selle kohta, et puudutustekunst on lihtsaim ja kahjutuim viis meie enesetunde parandamiseks. Puudutuse vaeguses laboriloomadel langeb kasvuhormoonide tase ning nende stressihormoonide tase on kõrgem. Looma puudutamine, isegi kui seda tehakse pulgaga, normaliseerib tema hormoonitaseme. Paljud laboriuuringud annavad valesid tulemusi, kuna laborandid hellitasid ühtesid loomi ega puudutanud teisi. Nüüdseks on ka inimuuringud andnud piisavalt teaduslikku materjali väiteks, et füüsiline puudutamine ja massaazh mõjutavad oluliselt meie närvisüsteemi, immuunsussüsteemi ja hormoone. Massaazh parandab tunduvalt seljavalude käes vaevlevate patsientide selja liikuvust, vähendab valu ja parandab tuju. Samuti on massaazhist abi kontrollimatute lihaspingete leevendamisel olgu nende põhjuseks siis seljaaju vigastus, postraumaatiline stress, söömisprobleemid, krooniline nõrkus, depressioon, peavalud või unetus. Üks oma ala pioneere, Dr. Tiffany Field Miami Puudutuste Uurimise Instituudist, käsitles 1996. aastal avaldatud uurimuses meditsiinikooli personali stressitaset. Nii õpilased kui õpetajad tundsid ennast märksa virgemalt olles lõunavaheajal saanud 15 minutilise massazhiteraapia. Subjektiivseid sõnu kinnitasid aga ka nii matemaatiliste ülesannete tulemused kui ka enne massaazhi, selle ajal ja järel tehtud EKG. Dr. Field on teinud ka palju tööd lastega. Näiteks võtsid enneaegselt sündinud lapsed, kes said inkubaatoris olles 10 päeva jooksul 15 minutit massaazhi, 47 protsenti rohkem kaalus juurde kui lapsed, keda ei masseeritud. Üks dr. Fieldi olulisemaid uuringuid avaldati 1998. aastal pediaatriaajakirjas. Ta tõestas, et astma all kannatavad lapsed, kellele tehakse iga päev enne magama heitmist 20 minutit massaazhi, kannatavad harvem astmahoogude all kui need, kes seda ei saa. Kui massööriks on laste enda vanemad, aitab see leevendada ka ängistustunnet. See ei tohiks olla kuigi üllatav, kui shimpanse meelde tuletada.