Prillid, kontaktläätsed ja laserlõikus

70 % informatsioonist maailma kohta saame tänu silmadele. Kui meie looduslik optika moonutab reaalsust, siis peab seda korrigeerima, kirjutab portaal Mood24.ee. Mida valida, prillid, kontaktläätsed või laser, on Teie ja silmaarsti otsustada. Üritame Teieni tuua tavalisemad plussid ja miinused iga variandi puhul.

Prillid

Plussid.

Lihtne kasutada ja vastunäidustused praktiliselt puuduvad.

Miinused.

Moonutavad kujutisi läätse ja silma vahel asuva õhu arvelt, piiravad vaatevälja ning helgivad öösel. Tihti on vaja erinevaid prille autojuhtimiseks, sportimiseks, lugemiseks jne. Valesti valitud prillid rikuvad nägemist.

Peensused.

Valige raamid märkega nickel-free (nikkel võib põhjustada allergiat). Hüpoallergilisteks peetakse titaani, kulda ja terast. Mida kõrgem on läätse indeks, seda kergem see on, seda vähem moonutab silmi ja nägu ning seda lihtsam on leida sobivad peened prilliraamid (klaas 1,5-1,9, plastik 1,5-1,7).
Plastikust läätsed on klaasist kergemad, kuid nendega tuleb ettevaatlikult ümber käia – iga kriimustus mõjutab nägemist negatiivselt. Klaas sobib rohkem neile, kes on harjunud viskama prillid sinna, kuhu juhtub, pealegi kaitsevad need UV-kiirguse eest.

Prilliläätsedele soovitatakse peale kanda spetsiaalseid pinnakatteid: polariseeriv (kaitseb UV-kiirguse eest), selgendav (muudab läätse maksimaalselt läbipaistvaks), mustust ja vett eemale tõukavad (talvel ei muutu klaasid uduseks ning neid on kergem puhastada).

Psüholoogia:

lühinägelikkus = maailma eest pagemine

Konsultant Elena Grishunina, Moskvas psüho-diagnostilise keskuse direktor: „Kui inimene näeb halvasti, kuid ei kanna prille või läätseid, ei kontakteeru ta silmadega ning ei märka, kui teda pilguga kutsutakse. Selline korrigeerivate vahendite kasutamisest keeldumine võib olla seotud kõrgenenud tundlikkusega (ei taha näha seda, mis võib mind häirida, hirmutada) või alla surutud seksuaalsusega (ei näe mulle pööratud meeste pilke ja ei taha nendele ise vastata).“

Kontaktläätsed

Plussid.

Moodustavad silmaga ühtse optilise süsteemi (just selline tulemus on laserravil), ei piira vaatevälja, ei sega aktiivse eluviisi harrastamist.

Miinused.

Läätsede pidev kandmine võib põhjustada sarvkesta kroonilise hapnikuvaeguse. Läätsesid on rangelt keelatud kanda igasuguste külmetus- ja eriti viirushaiguste ajal. Sellest järeldub, et läätsed võivad olla lisaks prillidele, mitte aga põhiliseks nägemise korrektsiooni meetodiks.

Laserravi

Plussid.

Laserravi on efektiivne kuni -14,0 lühinägelikkuse, kuni +6,0 kaugnägelikkuse ja kuni 5,0-6,0 dioptrilise astigmatismi ravimisel. Üheks ohutuimaks (risk alla 0,01%) laserraviks peetakse operatsiooni LASIK meetodil. Selle eelisteks on valutus, kiirus (10-15 min), silmanägemise taastumine esimese 2-3 tunni jooksul. Pärast SuperLASIK operatsiooni on patsiendi nägemine üle 100% parem ning ta hakkab ka pimedas paremini nägema.

Miinused.

Operatsiooni ei tehta alla 18-aastastele. Kui lühinägelikkus progresseerub, on laserravi vastunäidustatud. Sel juhul tuleb enne teha skleroplastika operatsioon ja siis nägemist 0,5-1 aasta jälgida. Samuti on takistuseks ka suhteliselt kõrge hind.

Vaata mõlemale poole

Probleemid nägemisega on pärilikud vaid 30-40% juhtudest. Jälgige seda, et laps ei rikuks oma silmi.
Spetsiaalsete silmaharjutuste kasulikkuse poolt ja vastu on mitmeid argumente, kuid täiesti kindel on see, et aktiivne eluviis mõjub nägemisele positiivselt. Progresseeruva lühinägelikkuse korral on vastunäidustatud vaid raskejõustik. Sellise diagnoosiga naistele soovitatakse sünnitamisel keisrilõiget.

Silmadele kasuliku A-vitamiini omistamiseks on vaja rasvu! Tasub süüa ka bioflavonoide sisaldavaid musta sõstart, mustikaid, metsmaasikaid, astelpajumarju ja murakaid.

PS! Ärge tellige prille või läätseid vanade retseptide alusel! Silmaarsti peab külastama kord poole aasta jooksul.