Alkohol teismelisena viib hilisema nõrga mäluni

Washingtoni ülikooli teadlased leidsid rottide peal tehtud katse põhjal seose teismeliseeas toimunud alkoholitarbimise ja täiskasvanu otsustusvõime vahel, kirjutab Siim Sepp blogis novaator.ee.

"On teada, et alkoholitarbimine nooruses ennustab ette inimeste sõltuvuskäitumist täiskasvanueas. Uus on aga idee, et teismeliseea alkoholitarbimine võib inimese aju pikaajaliselt mõjutada. Seda ideed ei saa paraku inimeste peal kontrollida. Rottide peal tehtud mudel näitas aga põhjuslikku seost varase alkoholitarbimise ja hilisema kehvema otsustusvõime vahel,“ ütles uurimuse kaasautor Nicholas Nasrallah võrguajakirjale Physorg.

Teadlased arvavad, et mõned ajuosad, muu hulgas ka need, mis osalevad otsuste tegemisel, arenevad aeglaselt – nende areng kestab ka veel teismeliseeas. Uus uurimus näitab, kuidas suur alkoholitarbimine neid hilise arenguga struktuure mõjutab.

Rotid üldiselt pigem väldivad alkoholi, kuid teadlased on leidnud, et magusa tarretise sees saab neile alkoholi siiski sisse sööta. Katses oli ühel rottide rühmal ööpäev läbi vaba ligipääs 10-protsendilisele alkoholitarretisele, kontrollrühmale anti aga sama tarretist ilma alkoholita. Katse ajal olid rotid 30-49 päeva vanused, mis on võrreldav inimeste teismeliseeaga. Rottide tarbitud alkoholikogus oli võrreldav inimeste igapäevase joominguga.

Kolm nädalat hiljem õpetati rotte vajutama hooba maiustuste saamiseks. Rotid võisid valida kahe hoova vahel – ühe vajutamine andis iga kord kindla maiustusekoguse, teise vajutamine andis suurema maiustusekoguse, kuid mitte kõikidel vajutuskordadel. Alguses andis teise hoova vajutamine maiuse 75 protsendil kordadest, hiljem 50 protsendil ja lõpuks vaid 25 protsendil kordadest. Seega pidid rotid maksimaalse maiustusekoguse saamiseks oma käitumist muutma.

Noorena alkoholi tarbinud rotid eelistasid alati vajutada teist, ebakindla preemiaga hooba, isegi siis, kui maiustusi sai vaid igal neljandal vajutamiskorral. Kontrollrotid aga käitusid teisiti, kohandades oma käitumist vastavalt tingimuste muutumisele ning said kokkuvõttes rohkem maiustusi kui alkoholi tarbinud rotid.

Teises katses kontrolliti, kas alkoholitarbimise mõju kestis ka veel kolm kuud peale tarretise andmise lõpetamist. Selgus, et mõju oli täpselt samasugune kui varem, mis näitab, et teismeliseea alkoholitarbimise mõju otsustusvõimele aja jooksul ei nõrgene. Teadlaste sõnul peaks pöörama teismeliste alkoholitarbimise ennetamisele veelgi rohkem tähelepanu, sest just sealt võivad alguse saada hilisemad sõltuvused ja valed otsused.