|
Teadusportaal novaator.ee küsis Tervise Arengu Instituudi alkoholi liigtarvitamise ennetamise
peaspetsialisti Helen Bogdanovi käest mõned küsimused, mis võivad ilmselt ka
meie lugejatele huvi pakkuda.
Küsimus:
Miks
inimene jääb alkoholist purju?
Vastus:
Selleks, et mõista, kuidas alkohol
mõjutab selle tarvitaja käitumist ja meeleolu, on oluline teada, kuidas töötab
inimese aju.
Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku. Mõtlemine, tundmine ja käitumine on
närvirakkude vaheliste närviimpulsside ülekande tulemus. Impulsse edastavad
närvirakud kindlate keemiliste ainete (neurotransmitterite) abil. Ainete
äratundmiseks ja närviimpulsside vastuvõtmiseks on erinevatel närvirakkudel
erinevad retseptorid. Igal ainel on ajule spetsiifiline toime, näiteks mõjutab
serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist jne. Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad samuti
närviimpulsse. Mõned ained mõjutavad vaid kindlaid närviimpulsse, aga mõned,
millede hulka kuulub ka alkohol, mõjutavad väga mitmeid närviimpulsse.
Üks alkoholi spetsiifilise kujuga
rasvlahustuv molekul siseneb närvirakku, muudab selle retseptorite omadusi ja
häirib närviimpulsside ülekandmist. Lihtsamalt öeldes alkoholi molekul läbib
aju kaitsebarjääre.
Uuringutega ei ole saadud täpset arusaama alkoholi mõjust ajutegevusele, kuid
alkoholi mõju erinevatele retseptoritele ja neurotransmitteritele on piisavalt
dokumenteeritud – kokkuvõtvalt alkohol:
• takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja
kõne häirumist;
• ergutab GABA (gamma-aminovõihappe)retseptorite talitlust, põhjustades
rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust;
• tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust;
• tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist.
Alkoholi toime inimeseti võib erineda. Uuringutes pakutakse põhjusena, et
inimese geenid määravad ära, millised neurotransmitterite süsteemid on
alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks,
kuna mõjutab enim nende GABA süsteeme, mõnesid aga ergutab, sest mõjutab rohkem
nende dopamiinisüsteeme.
Alkohol on veeslahustuv, mis tähendab, et joodud alkohol kandub maost
peensoolde, siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes väga
kiiresti ka ajju. Suurem osa (ligikaudu
80 protsenti) alkoholist imendubki peensoolest verre vaid mõned minutid peale
tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustatakse maksa poolt ja
väljutatakse hingeõhu, uriini ning higiga.
Küsimus:
Miks
tekivad joomisega kõne- ja tasakaaluhäired?
Vastus:
Aju võib jagada funktsionaalseteks
osadeks. Näiteks vastutab väikeaju liigutuste koordinatsiooni ja ajukoor tunnetuslike
protsesside eest. Inimese keha normaalne funktsioneerimine on saavutatav
erinevate ajupiirkondade omavahelise suhtlemise tulemusel. Nagu juba mainitud,
võib aga teatud ajupiirkondi ühendavate närvirakkude töö saada häiritud. Kui näiteks etanooli molekul kinnitub
glutamaadi retseptoritele, siis ei püüa need retseptorid enam kinni
tavapäraseid signaale teistelt ajuosadelt, mistõttu signaalide voog katkeb ja
ajutegevus aeglustub. Viimasest ongi tingitud aeglased reaktsioonid, häiritud
kõne ja ka mälukaotus.
Millisel määral alkohol
kesknärvisüsteemi funktsioone pärsib, sõltub otseselt alkoholi
kontsentratsioonist veres (BAC). BACi mõjutab alkoholi peensoolest imendumise
kiirus, mis omakorda sõltub erinevatest teguritest, näiteks alkoholi
tarvitamise kiirusest, tarvitatud alkoholi kangusest ja sellest, kas ja kui
palju on maos toitu. Kui BAC suureneb, siis inimese reaktsioon aeglustub
märkimisväärselt, kõne muutub segaseks ja tekivad tasakaalu- ning
koordinatsioonihäired.
Küsimus:
Miks
osad inimesed muutuvad alkoholi tõttu kurjaks, teised aga leebeks?
Vastus:
Alkohol on toksiline aine, mille mõju
kesknärvisüsteemile ja organitele on nii otsene kui kaudne.
Alkoholitarvitamise esmane mõju – lõdvestav ja rahustav tunne on märk peaaegu
kohestest alkoholi toimel aju närvirakkudes aset leidvatest keemilistest
muutustest. Mida rohkem alkoholi
tarvitatakse, seda enam saavad aju tundlikumad piirkonnad mõjutatud ja ka
käitumine muutub vastavalt. Alkoholitarvitamine põhjustab naudingutunnet ja
elevust, kuna alkohol stimuleerib dopamiini tootmist, samas aga rahustab ja
vähendab ärevust, kuna alkoholi molekul seondub GABA retseptoritega, mis
aeglustavad ajutegevust. Erinevalt
toimest glutamaadi retseptoritele, muudab etanool GABA retseptorite toimimise
hoopis tõhusamaks ja aeglustab seega ajutegevust veelgi enam.
Esimene drink pärsib neid osi ajust, mis on seotud erinevate piirangutega -
muutes tarvitaja seetõttu jutukamaks, enesekindlamaks ning ühtlasi vähendades
tema sotsiaalset ärevust. Mida enam
alkoholi jõuab vereringesse, seda kiiremini väheneb alkoholi stimuleeriv toime
ja mõjutatud saavad emotsioonide ning liikumisega seotud ajupiirkonnad. Viimase
tulemuseks on meeleolu langus, agressiivsus, viha ning lihaskoordinatsiooni
häired.
Alkohol pärsib närvikeskusi ka
piirkonnas, mis kontrollib seksuaalset erutust (seda suurendades) ja suutlikkust
(seda pärssides).Lisaks võib alkohol võimendada tarvitaja eelnevat meeleolu.
Seega, kui keegi on juba eelnevalt kurvameelne, siis alkohol muudab ta
nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi
lõbusamaks. Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt
suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt
oma viha ja ärritumist alla suruvad.
Põhjuslik seos alkoholitarvitamise ja
vägivaldse käitumise vahel ei ole selgelt määratud. Ühe võimalusena pakutakse,
et geneetiline eelsoodumus liigseks alkoholitarvitamiseks on seotud
eelsoodumusega vägivaldseks käitumiseks.
|
