|
Kui meesterahvas on hääleõiguslikku
ikka jõudes ülekaaluline, võib ta suurema tõenäosusega vähki haigestuda.
Olukorda ei paranda isegi hilisemad tervislikud eluviisid, kirjutab novaator.ee.
Londoni ja Harvardi teadlased
analüüsisid mahukat Harvardi ülikooli lõpetajate terviseandmestikku, mida oli
kogutud krooniliste haiguste tekkepõhjuste uurimiseks. See sisaldas ligi kahekümne
tuhande meesüliõpilase terviseandmeid ajavahemikust 1916-1950.
Andmete põhjal koorus välja huvitav
seos üliõpilasea kehamassiindeksi ja hilisemas elus esinevate kasvajate vahel. Kehamassiindeksnäitab inimese massi ja pikkuse suhet,
seda arvutatakse valemi "kehakaal jagatud pikkuse ruuduga" abil.
Selgus, et meestel, kellel oli
18-aastaselt kõrge kehamassiindeks, oli 35 protsenti suurem tõenäosus hilisemas
elus vähki surra. Eriti tugev oli statistiline seos ülekaalu ning kopsu-,
söögitoru- ja sugu- ja kuseteede kasvajate vahel.
Üliõpilastena tüsedamad mehed surid
poole suurema tõenäosusega kopsuvähki kui nende normaalkaalus kaaslased, seda
isegi siis, kui mudelis võeti arvesse suitsetamist. Kui mees enne keskikka
jõudmist kaalust alla võttis, ei vähendanud see hilisemate tõbede
esinemissagedust.
Uurimuse autori Linsay Gray sõnul on
see esimene põhjalik uurimus varase täiskasvanuea rasvumise ja hilisemate
vähijuhtude seoste kohta. Lisaks on maailmas väga vähe uuringuid, kus oleksid
teada inimeste tervisenäitajad enne kasvajate tekkimist.
Tulemused viitavad,et tulevikus võib
vähijuhtude arv veelgi suureneda, kuna tüsedaid teismelisi on järjest rohkem.
Kuna täiskasvanuea lävepakul
ülekaalus olemine mõjutab tervist rohkem kui keskeas saavutatav kopsakus,
soovitas Gray end vormis hoida ka noortel inimestel.
|