|
|
See öö on pime ja lummav,
üksi kõnnin ja sosistan sõnu,
mida keegi teine ei kuule.
Tee ei paistagi lõppevat,
huuled kuivavad tuulest,
juuksed peidavad silmi.
Juba unustasin,
kuhu ma lähen,
peatun ja istun maha,
kuu valgustab mind
ja kõige eredam täht
paistab taevast,
öö sulgeb mu silmad,
tasa liuglen unemaale.
|