Vihm

Tihti piisad langevad akna taga
ja mulle meenub,
mis värvi on su silmad,
täna taevas on helesinine
ja ma tean,
et me ei kohtu,
lume valge vaip katab maad
ja nii nukraks muudab mind,
kõledad värvitud majad kaugustest paistavad
ja hinge matab trots,
raagus puud vaikselt õõtsuvad
ja valgust ma enam ei näe,
kuulatan tuule tungivat kutset
ja lendlen mõtetes kaasa,
reaalsus kaob mu ümbert.