|
|
Päike puges vaikselt tuppa
ja tõmbas oma kiired sappa.
Õrnalt mängisid nad seintel,
nagu oleks nad meeleheitel.
Valgus mulle silma puges,
alles olin ma unes.
Kurbus hiilib hinge
ja tekitab suure pinge.
Kiired eemal taanduvad,
kurbus jääb alles,
silmad taas sulguvad.
Ta ei tulegi täna,
kuigi ta hõljub mu südames,
tahaks kuhugi kaugele ära…
|