|
|
|
|
SOOME - kinnisvara
00:00 16-03-2008
|
|
Kolm kõige tähtsamat asja kinnisvara soetamisel on: koht, koht ja koht. Euroliidus on 27 riiki. 23 riigil on Eestiga sarnane kinnisturaamatu ja notarisüsteem. Eesti kinnisvara hõlmavad seadused on pärit Saksamaalt ja Sveitsist.
Soomes on asjad aga teistsugused. Korteriomandeid näiteks ei ole ja majad on aktsiaseltsid. Kui inimene ostab korteri, siis tegelikult ostab ta aktsiaid, mis annavad õiguse korteri valdamiseks.
Maja jääb aktsiaseltsi omandusse. „Uus korteriomanik“ saab aktsiaseltsi liikmeks ja tema osalus on võrdväärne ostetud aktsiate kogusega.Väärtpaberikontot ei ole vaja avada, sest aktsiapaberile märgitakse uue omaniku nimi. Maakler koostab müügilepingu ja maksuameti ankeedi, millega ostja kohustub maksma riigiõivu 1,6 % müügihinnast. Korterid on Soomes vallasasjad..
Asi on turvaline, kui on tellitud majahaldurilt tõend, milles on näha omaniku nimi. See peab minema kokku omaniku käes (või pangas, kui on panditud) oleval väärtpaberil oleva nimega. Tähelepanu peab pöörama, eriti vanade majade puhul, näiteks Helsingis, kas on ostueesõigus või ei. Ostueesõiguse olemasolust tuleb teatada haldurile. Enne ostueesõiguse lõppemist ei tohi majas/korteris remonti alustada. Kui teete hea remondi ja naaber seda märkab, võib tal tekkida soov kasutada ostueesõigust. Soome seaduste kohaselt kaotab ostja remondikulud. Eestis vastutab kaasomandi puhul eesostuõiguse kasutuse eest müüja.
Soomes on ka kinnisasju. Nende puhul on tähtis tähele panna järgnevaid asjaolusid:
linnadel ja valdadel on monopol teha detailplaneeringuid; üldplaneeringul ja detailplaneeringul peab olema sama otstarve; linnal võib olla ostueesõigus, kui müüakse suuremaid maa-alasid.
Samamoodi on linnadel ja valdadel õigus kasutada sundvõõrandamist ja seda tihti ka kasutatakse.
Eramu ostu puhul on tähtis välja selgitada maja seisukord. Müüja vähendab oma vastutust, kui kõik puudused lepingus välja toob. Näiteks, kui müügilepingus on kirjas, et vannitoa põranda plaadid on osaliselt lahti, aga ei ole mainitud enamat ning hiljem ilmub, et põranda all on hallitus või vana veeavarii, ei ole ostjal õigust saada müügihinna alandust või taganeda otsusest.
Sama lugu on pragudega vundamendis või seintel, mis võivad olla ohtlikud. Tihtipeale tähendab see, et et maja liigub.Väga suuri probleeme võib esineda hallitusega.
Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui üleandmine ja omandi saamine ei toimu samaaegselt. Sellisel juhul on vaja eelnevalt kokku leppida, kes võtab vastutuse, kui vahepeal midagi juhtub, näiteks tulekahju. Kindlustus jääb alati juriidilise omaniku poolele.
Ka müügiprotsess on Soomes teistsugune. Müügilepingu koostab maakler ja see allkirjastatakse pangas. Juhul, kui ostjal või müüjal on pangavõlg, tuleb tehingu sõlmimisele kohale notar. Tema töö piirdub tegelikult ainult sellega, et ta kontrollib isikuttõendavaid dokumente ja osapoolte teovõimelisust. Vastutust müügilepingu sisust temale ei jää. Lisaks saadab notar müügilepingu Kinnisturegistrisse.
Soomes on veel üks suur eripära. Kinnistul võivad olla omad võlakirjad. Need on kirjas eraldi piirangute tõendis. Kui on teada, et võlakirjad (1-12) on olemas, peavad need kõik ka tehingus olema. Riigilõiv kinnisasja puhul on 4 %.
Seppo Maunula
OÜ Mauren
juhataja
www.mauren.ee
seppo@mauren.ee
|
|
|
|