LEDide müüdid ja tegelikkus

Meedias on hakanud levima arvamus, et LEDid on külma valguse allikas. See väide on aga väär, kirjutab AS Keilar tegevdirektor Ain Havik portaalis Inseneeria. Töötava LEDi temperatuur on veidi üle 60 ŗC, mistõttu küsiks siinkohal: kas radiaator, mille temperatuur on 60 ŗC, on külm? Kui silmas peetakse värvitooni, siis küsiks samuti: milline LED on külma valguse allikas, kas punane, roheline, kollane või valge? Tõenäoliselt on selle väite autorid silmas pidanud valgeid LED-lampe, mille värvustemperatuur on 6500 K. Laiendada aga seda kõikidele LEDidele on asjatundmatu ja väär.

Palju on juttu ka sellest, et LED ei eralda soojust, muutes kogu tarbitava energia valguseks. Ka see ei pea paika. Kui tavaline hõõglamp muudab nähtavaks valguseks umbes 2% tarbitavast energiast, siis parimad ühevatise kiibiga LED-lambid umbes 30%. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Tihti väidetakse, et meie oludes on hõõglamp ühtlasi ka täiendava soojuse allikaks ja seetõttu ei tohiks hõõglambi poolt soojuseks muundatud energiat vaadelda kui asjatult kulutatut. Siseruumides see kütteperioodil ka nii on, aga suvel või väljas? Suvekuudel on hõõglampidest eralduv soojus ainult lisakoormus konditsioneerile.

Ruumides optimaalse sisekliima ja valgustuse saavutamiseks on igal asjal oma otstarve. Lamp annab valgust ja kütteseade  soojust, ainult nii saavutame parima tulemuse. Siinkohal peab märkima, et loomulikult ei saa LED-valgustuse korral rääkida enam märkimisväärsest ruumide kütmisest valgustitest eralduva soojusega, sest LEDide poolt tarbitav võimsus on halogeenlampidega võrreldes umbes  10 korda väiksem.

Väidetakse, et LED on tundlik pinge suhtes. Tehke katse:  asendage  regulaatoriga reguleeritav halogeenlamp, nimipingega 100^240 volti, LED-lambiga. Ükskõik kuidas ka pingeregulaatorit reguleerite, jääb nimipingega 100^240 volti LED-valgusti valgusvoog muutumatuks. Siit aga ei tule teha järeldust, et LEDide valgusvoogu ei saa muuta. Reguleerimiseks on vaja lihtsalt teistsugust regulaatorit.

Väide, et LED-valgustusel on kõrge omahind, on vale. Suhteliselt kõrge on küll lambi või valgusti hind, aga mitte kasutamine. Võtame võrdluseks 11-vatise säästulambi, mille hind on 50 krooni. Tootja andmetel on selle tööiga 5000 tundi, valgusvoog umbes 600 lm. Sama valgusvoo saame täna 7 x 1-vatise LEDiga, mis maksab küll 10 korda rohkem, aga kestab ka 10 korda kauem. Võttes elektrienergia hinnaks 1,4 krooni kWh, säästame LEDi eluea jooksul 200 kWh ehk 280 krooni. Tundub olevat vähe, aga piisavalt selleks, et kummutada väide, et LED-valgustusel on kõrge omahind. Arvestades elektrienergia hinna tõusuga, tuleb tegelik sääst suurem. Objektiivsuse huvides olgu lisatud, et enamik säästupirne 5000 tundi vastu siiski ei pea, aga LEDide kasutusiga vastab tootja lubadustele.

Väide, et LEDide valguses võivad objektide värvid paista teistsugused, peab paika avalikes käimlates, kus seda tehakse sihilikult. Ka sinise hõõglambi kasutamisel paistavad värvid teistsugused. Tänaste LED­ide värvusülekandetegur on täiesti võrreldav hõõglampide omaga, säästulampidest aga kindlasti parem.

On küll teatavaid probleeme LEDidega suure valgusvoo saamisel, et valgustada suuri pindu, aga areng on olnud tormiline, mistõttu ei julge väita, et tuleviku LED-lambid jalgpalliväljakuid ei võiks valgustada. Tänavavalgustuses on LED-valgustid juba kasutamisel.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et on ainult aja küsimus, millal LED-valgusallikad säästupirnid troonilt tõukavad. Käesolevas artiklis toodud säästupirni ja LEDi võrdlus on piiripealne. Madalamatel võimsustel edestab LED säästulampi oluliselt, suurematel võimsustel aga on praegu olukord vastupidi. Kuid mitte kauaks…