Ehitise garantiile pimesi loota on lollus

Uue eramu või korteri soetanud inimesed arvestavad sageli pimesi müügikuulutuses lubatud kaheaastase ehitise garantiiga, jättes ehitajale vigade loetlemise viimasele hetkele. Ebameeldiva üllatuse ärahoidmiseks tasub kõik garantii tingimused ja tähtaja endale selgeks teha võimalikult varakult.

Ehituse garantii peamised tingimused tulenevad Ehitusseadusest, mille tähenduses on ehitise garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud töö vastab kõigile ettenähtud kvaliteedi ja ohutusnõuetele. Ühtlasi kohustab seadus ehitusettevõtjat garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead oma kulul ja mõistliku aja jooksul kõrvaldama.

2-aastane garantii miinimum

Garantii perioodi kohta seab Ehitusseadus tingimuseks, et selle kestvus peab olema vähemalt 2 aastat. Ehitaja ja ostja võivad aga kokku leppida ka pikemas garantiiperioodis. Eestis on täna siiski üldlevinud minimaalse ehk 2-aastase perioodiga ehitusgarantii, sest suure nõudluse tingimustes oli kuni viimase ajani ostjal väga raske ehitajatega hädapärasest pikemat garantiiaega kokku leppida. Tänaseks on kinnisvaraturg veidi rahunenud ja muutunud ostjasõbralikumaks.

Garantii tähtaega hakatakse arvestama alates ehitamise lõppemise päevast, milleks võib olla ehitisele kasutusloa väljastamise kuupäev, ehitise selle omanikule üleandmise päev või mõni muu ehitaja ning omaniku vahel kokkulepitud kuupäev. Seega ei pruugi ehitise garantiiaeg sugugi hakata alati jooksma alates notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimisest, nagu paljud kinnisvaraomanikud ekslikult arvavad.

Mainekas ehitaja lisab kindlust

Väga oluline oleks juba enne kinnisvara ostmist ka täpsemalt selgeks teha, kes ikkagi on antud konkreetse kinnisvara puhul „ehitusettevõtja” ehk kelle kohustuseks on garantiiajal tekkivad puudused likvideerida. See võib olla palju keerulisem, kui esmapilgul paistab.

Erinevatel kinnisvaraobjektidel võib olla ehitusprotsessi segatud arendajad, ehituse peatöövõtjad, alltöövõtjad jne. Kinnisvara võivad olla vahepeal ostnud ja edasi müünud spekulandid, kes sageli on samuti juriidilises mõttes kinnisvara-arendajad. Ehitis võib ehitamise käigus olla vahetanud mitu korda omanikku või ehitajat. Ühesõnaga, antud temaatika on tihti väga keerukas ja ühest retsepti sellele hetkel siin anda ei saa. Mida segasemad on taolised omandi- ja vastutussuhted, seda keerulisem võib olla hiljem uuel omanikul puudusi kõrvaldada.

Kui garantii olemasolu eest vastutav ehitusettevõtja on välja selgitatud, tasuks kindlasti uurida ka tema tausta. Näiteks kuivõrd tõenäoliselt on antud ettevõte ka kahe aasta pärast olemas? Kui garantii pakkuja läheb vahepeal pankrotti, on äärmiselt vähetõenäoline ka vajalike remonttööde kulude katmine.

Kindlasti lisab kinnisvaraostjale turvatunnet, kui sooritada oma ostud läbi mõne suurema, tuntuma, pikema tegutsemisajalooga ja seetõttu usaldusväärsema kinnisvarafirma. Mainekas kinnisvarafirma ei soovi end siduda hämara taustaga kinnisvaraarendajatega ja saab aidata vajaduse tekkimisel hiljem oma kundedel ka muresid lahendada.

Tutvu objektiga enne ostu

Lisaks ehitusgarantiile kehtivad ehitaja jaoks ka muud võlaõigusseadusest ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevad kohustused. Selliseid kohustusi selgitavad enamasti ka notarid, kui toimub ametliku ostu-müügi lepingu sõlmimine. Samuti peaks need olema täpsemalt loetletud ostu-müügi lepingus. Näiteks, notariaalsest ostu-müügi lepingust tuleneb alati ka tingimus, et kinnisvara müüa vastutab kõigi „varjatud puuduste eest”. Reaalsuses on seda punkti aga keeruline ellu viia, sest ostja peab sel juhul tõestama, et teda on petetud. Pikem kulukas kohtuvaidlus on garanteeritud ja selle lõpptulemust ei julge keegi ennustada.

Allikas Kv.ee