Mitu miljonit on õnneks vaja…

… ehk millist digikaamerat tasub osta?

On meilgi neid, kes arvavad, kui alla miljoni kuus puhastulu kukub, siis on lausa vaesus kätte jõudnud. Eks ole, igaühel meist omad mured, kellel suured, kellel väiksed. Suur mure on seegi, mitut miljonit just Teile vaja oleks, sest see on küsimus mis vajab lahendust juba enne kaamerajahti. Püüdes Teid heade nõuannetega aidata tahaksime aga ette hoiatada - koonerdamine pole kokkuhoid, natuke parema kaamera, kui Te hetkel vajate, võiksite siiski muretseda.

Kahe miljoni pikseliga kaamera, näiteks 1200pikselit x 1600 pikselit, rahuldab Teie vajadused isegi väikse varuga, kui teete ainult arvutiekraanilt vaadatavaid pilte.  Enamik arvutimonitore töötab XGA resolutsiooniga ja vajab kogu ekraanipinna täitmiseks vaid 1024x768=0,8 miljonit pikselit.  Nii jääb pikseleid arvutiekraani täitva pildi moodustamiseks veel ülegi ning Teil tekkib võimalus vajaduse korral pildilt mõnd detaili välja kadreerida. 

Kvaliteetse paberpildi jaoks jääb aga kaks miljonit pikselit siiski väheseks, sest fotokaupluste minilabor küsib enamlevinud 10x15cm pildi väljatrükkimiseks 1200x1800 suurusega faili. 10x13 suurusega foto on aga täiesti korraliku kvaliteediga ja nii võite päris kindlasti osta sellise sensorisuurusega kaamera siis, kui Te ei põe alaväärsuskompleksi ja omate korralikku filmikaamerat. Tõsi, selliseid kaameraid on üha raskem leida, sest tootjate tähelepanu köidavad hetkel rohkem pikselimaanide üha kasvavad nõudmised. Lihtsamad kahe miljoni pikseliga digikaamerad on isegi  odavamad, kui tavafilmi kasutavad zoomkaamerad.

Kolme miljoni pikseliga kaamera on tunduvalt parem variant, sest 10x15cm ja 11x15cm fotod näevad välja sama head, kui filmikompaktiga pildistatud. Heades valgustingimustes pildistatud failidest saab korralikust laborist ka rahuldava kvaliteediga 15x20cm pildid.
Kolme miljoni pikseliga digikaamera pildifailid on väiksed, pakitud JPEG failide suurus on piirides 0,7-0,8 MB ja seetõttu pole vaja teha liigseid kulutusi suurte mälukaartide ostmiseks. Kolmemiljoniliste hinnad on praktiliselt samad, kui filmikompaktidel.

Kolme, nelja või viie miljoni pikseliga kaamera on kodukasutajale igati sobiv. Et suuremaid pilte, alates formaadist A4, (tavaline kontoripaberi leht) vaadeldakse mõnevõrra kaugemalt, siis võib viie miljoni piksliga kaameraga pildistatud faile väiksema resolutsiooniga (150-200 pix/inch) väljatrükkides saada hea kvaliteediga 21x30cm suurusega fotosid.

Ja nii ongi vähemalt mõistlikkuse piir ilmselt viis miljonit, sest suuremaid pildifaile tavakasutaja lihtsalt ei vaja. Selle asemel, et minna kaasa pikselite võidujooksuga, oleks palju kasulikum leida selle suurusjärgu kaamerate hulgast parimate omadustega isend.

Samasuguse pikselite arvuga kaamerate hinnad võivad erineda kuni kaks korda ja et paremat väärtuse väljendamise mõõdupuud kui raha pole välja mõeldud, siis on reeglina kallim kaamera ka paremate omadustega ning parema pildikvaliteediga. Võrrelge neid ja valige omale sobilik!

Kuus, seitse, kaheksa miljonit... pikselite maksimaalarv on digikaamerate tootjate ja müüjate põhiliseks müügiargumendiks, kuid nii nagu te ei vaja turulkäimiseks V10 mootoriga luksusdziipi, pole ülearustest pikselitest mingit kasu. Tõsi, suur pikselite arv justkui lubaks valmistada suuri ja kvaliteetseid fotosid ning seetõttu arvatakse, et las need pikselid siis igaks juhuks olla. Jah, seitsme miljoni pikseliga digikaamera pildifailist saab teoreetiliselt 20x25cm suurusega ideaalse ja A3 suurusega hea kvaliteediga väljatrüki, kuid seda vaid siis, kui kaamera on tõesti kvaliteetne.

Tegelikkuses see nii lihtne pole, sest uute, järjest suurema pikselite arvuga sensorite valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega. See asjaolu on kaasa toonud kujutise kvaliteedi halvenemise, paljudel uutel 7 ja 8 miljoni pikseliga kompaktdigidel jätab soovida kujutise teravus ning juba keskmiste tundlikkuste juures tekkib pildi varjualadel digitaalne müra. Digitaalne müra on seda suurem, mida vähem langeb valgust digikaamera sensorile - seega kui pildistate halbades valgustustingimustes, ei aita ka tundlikkuse suurendamine. Suure pikslite arvuga pildifail nõuab mälukaardile salvestamisel suurt ressursi ning seetõttu muutub kogu protsess, alates pildistamisest kuni väljatrükkimiseni, aeglaseks.

Digipeegelkaamera võite valida siis, kui te tõesti vajate suure pikslite arvuga digipilte. Digitaalsete peegelkaamerate digisensor on tunduvalt suuremate mõõtmetega kui kompaktdigide sensorid mistõttu saadav kujutis on terav ja väga vähese müraga. Eeliseks on seegi, et saate kasutada vahetusobjektiive ja välklampe.

Digitaalsed peegelkaamerad on ka tunduvalt kiiremad, kui digitaalsed kompaktkaamerad. Tõsi, digipeeglid on filmi kasutavatest peegelkaameratest vähemalt poole kallimad, kuid kui pildistate palju, teenib digipeegel enammakstud raha Teile varsti tagasi.

Edukat otsustamist !