Riiklikud puuetega inimeste toetused

Mis juhul maksab riik puudega inimestele sotsiaaltoetusi?

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega. Sotsiaaltoetusi saab taotleda elukohajärgsest pensioniametist.

Kuidas arvutatakse sotsiaaltoetuse suurust?

Puudega inimeste sotsiaaltoetused sõltuvad puude raskusastmest, mis määratakse inimesele olenevalt terviseseisundist, tegevusvõimest, elukeskkonnast, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusest ja puudest tingitud lisakuludest.

Puude raskusastmeid on kolm: sügav, raske ja keskmine puue.

Kes saavad puudega täiskasvanu toetust?

Puudega täiskasvanu toetust saavad vähemalt 16aastased puudega inimesed. Toetus on ette nähtud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. 2004. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.

Kui kaua makstakse puudega lapse toetust?

Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.

Millal hakatakse saama puudega tööealise inimese toetust?

Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. 2008. aastal on see keskmise puude korral 260 krooni, raske puude korral 560 krooni ja sügava puude korral 840 krooni kuus.

Kes saavad puudega vanaduspensioniealise inimese toetust?

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2004. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.

Kas lapsevanem, kellel on puudega laps ja kes selle tõttu tööl ei saa käia saab hooldajatoetust?

Lapsevanem või hooldaja, kellel ei ole võimalik puudega lapse hooldamise tõttu töötada, saab igakuist hooldajatoetust 240-400 krooni vastavalt hooldatava puude raskusastmele ja vanusele.

Kes määrab puudega täiskasvanule hooldaja?

Puudega täiskasvanu hooldaja määrab puudega inimese elukohajärgne kohalik omavalitsus. Vajadusel makstakse hooldajale hooldajatoetust, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab kohalik omavalitsus.

Kes saavad puudega vanema toetust?

Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16 aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19 eluaastani.

Kes saavad taotleda rehabilitatsioonitoetust?

Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16-65aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.

 

Millised puudega inimesed saavad õppetoetust?

Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Millal saab täiendkoolitustoetust?

Tööalase täiendamise korral on puudega inmesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.

Millal saab töötamistoetust?

Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.

Kes kompenseerib puuetega inimestele töövõime kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu?

Lisaks sotsiaaltoetustele kompenseerib riik puuetega inimestele töövõimetuspensioni kaudu töövõime kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu. Selleks määratakse inimesele töövõime kaotuse protsent. Töövõime kaotuse määramisel on otsustavaks inimese terviseseisund ning osaline või täielik võimetus töötada ja endale elatist teenida. Töövõimetuspensionile annab õiguse töövõime kaotus 40-100%. Pensioni suurus sõltub inimese tööstaažist ja töövõime kaotuse protsendist.

Kuidas saab taotleda toimetulekutoetust?

Puudega inimesega peredel on õigus kõigi teistega võrdsetel alustel taotleda toimetulekutoetust. Seda juhul, kui pere sissetulek pärast eluasemekulude tasumist jääb allapoole toimetulekupiiri, mis hetkel on 750 krooni esimese pereliikme kohta ja 600 krooni iga järgneva pereliikme kohta. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi, välja arvatud hooldajatoetus ja puudega vanema toetus, toimetulekutoetuse määramisel pere sissetulekute hulka ei arvata.

Kuidas on lood riikliku vanaduspensioniga?

Riiklikule vanaduspensionile on õigus jääda puudega inimestel samadel alustel kui teistel. Neil peab olema vähemalt 15-aastane pensionistaaž. Kui puudega inimene pole 15 aastat töötanud, on tal õigus rahvapensionile.

Allikas: Sotsiaalministeerium