Kohv - igapäevane maitse- ja aroominauding

Kohvi ajalugu algab 12. sajandi Araabiast, kus avastati, et röstitud ubade leotamisel eraldub neist meeldiv aroom. Õige pea muutus kohvijoomine väga populaarseks ning sellest sai koguni osa islami usulistest tseremooniatest. Esimene kohvik olevat avatud 1554. aastal Konstantinoopolis. Eestlased hakkasid kohviga tutvust tegema 17. sajandil, kuid esimeseks seltskondlikuks kohvitamispaigaks oli kuulus Werneri kohvik Tartus.

Tänapäeval leidub vähe inimesi, kes aurava kohvitassi poolt pakutavat naudingut millekski ei peaks. Paljudel kuulub see lahutamatu osana hommikurituaalide hulka või pakub leevendust töistel hilisõhtutel. Mõnedele on see ahvatlevalt lõhnav pruun vedelik aga lihtsalt hea võimalus hetkeks argitoimetustest kõrvale tõmbuda.

Niipalju kui kohvijoojaid, on arvatavasti ka maitseid ja kohvirituaali läbiviimise eelistusi. Eestis müügilolevatest umbes kuuekümnest kohvisordist saab igaühest pisut erineva joogi. Valida saab nii rösti tumeduse, jahvatusastme kui muidugi ka päritolumaa vahel. Oskust head kohvi valmistada võib pidada hinnaliseks omaduseks. Ehkki esmatähtis on ubade kvaliteet, sõltub valmisjoogi hea maitse paljuski ka valmistaja vilumusest ja sellest, kas ta järgib kohvivalmistamise põhireegleid.

Siinkohal mõned näpunäited, mida tasuks kohvi valmistades arvesse võtta:

-       hapnik, valgus ja soojus ei mõju kohvile hästi. Pooliku kohvipaki peab hoolikalt sulgema. Kõige parem on hoida avatud kohvipakki tihedalt suletava kaanega anumas.
-       kohvi valmistamiseks võetud vesi peab olema värske ja külm, nõud puhtad.
-       kohvi ei tohi keeta. Keetmisel õrnad aroom- ja maitsekomponendid hävivad ning ubadest hakkavad eralduma aineid, mis muudavad joogi kibedaks. Soovitav on kasutada veekeetjaid, mis kuumutavad vee 92-96 kraadini.
-       kohvimasin või kann peab olema laitmatult puhas. Soovitav on pesta neid regulaarselt vee ja sidrunhappe või soodaga. Kohv sisaldab vähesel määral rasva, mis aja jooksul kohviaparaadi või kannu seintele koguneb ja joogile rääsunud maitse annab. Mustasid nõusid kasutades pole teil mingi nipiga võimalik värske maitsega ja tõeliselt head kohvi saada.
-       valmis kohvi on soovitav hoida 75-80 kraadi juures, aga siiski mitte üle poole tunni.
-       kohvi kangus on muidugi väga subjektiivne mõiste, kuid sellegipoolest loetakse levinuimaks kohvikanguseks 60-70 g pulbrit liitri vee kohta. See teeb tassi kohta 7-8 g ehk üks mõõtekulbitäis.
-       lisades kohvile koort või piima, seome kofeiini piimavalkudega. Joogi ergutav mõju saabub sellisel moel küll pisut hiljem, kuid kestab hoopis kauem.

Allikas: internet