Bobikelgutamine

Kohati tundub, et suviseid tegevusi on tunduvalt rohkem kui talviseid. Võibolla on asi ka selles, et talv on meil küll pikk, kuid korralikku talvist ilma napib. Seega jäävad sel perioodil ära nii suvised kui ka talvised tegevused. Sageli pole ka aega ega võimalust, et kehva talveilma korral soojale maale põrutada.

Üheks huvitavaks kogemuseks ja mõnusaks teistmoodi ajaveetmisvõimaluseks on proovida bobisõitu. Meile kõige lähem bobirada asub Lätis Siguldas. See on ka ainus bobirada endises Nõukogude Liidus.

Mis on bobisõit?

Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni.

Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Šveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas šveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal. Šveitslane Rösinger konstrueeris 1903. aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas šveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu.

Esimene bobirada pikkusega 1610 meetrit ehitati 1902. aastal Sankt Moritzis (varem sõideti mägiteedel ja kelguradadel).

1923. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Bobisõiduföderatsioon FIBT (prantsuse keeles Fédération Internationale de Bobsleigh et de Tobogganind), president on Robert H. Storey (Kanada). Ühendusse FIBT kuulub 55 riiki.

Olümpiamängude kavva on bobisõit kuulunud 1924. aasta esimestest taliolümpiamängudest alates. 1924. ja 1928. aastal võisteldi nelja- ja viiebobidel, klasse eraldamata, võistlus nelja- ja kahebobidel on kavas 1932. aastast alates. Ainus kord jäid bobisõiduvõistlused pidamata 1960. asta Squaw Velley´s (USA), sest seal ei olnud bobirada.

Maailmameistrivõistlusi on korraldatud 1924. ja 1928. aastal (toimusid koos olümpiamängudega) ning järjepidevalt igal aastal neljabobidel alates 1930. aastast (välja arvatud 1933 ja 1940-1946) ja kahebobidel 1931. aastast (välja arvatud 1940-1946), kui võistlused jäid ära II maailmasõja tõttu.

Bobirada

Rada ehitatakse kivist, mullast ja puidust või valatakse betoonist, kaetakse lumega ja jäätatakse. Tänapäeval valmistatakse tehisjääradu.

Külgseinte kõrgus on tavaliselt 0,5 m, kuid kurvides peab see ületama bobi trajektoori lae vähemalt 1 m võrra (julgestusala). Rada on keskmiselt 1500 n pikk ja 1,40 m lai, raja langus on 8-15% (lähte ja finiši kõrguste vahe keskmiselt 150 m. Rada peab sisaldama vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraaži (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi).

Eestile kõige lähem bobirada asub Lätis Siguldas. See oli ka ainus bobirada endises Nõukogude Liidus.

Bobisõidu reeglid

Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust.

Bobi tehnilised andmed

Nõuded Kahebobi Neljabobi

Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380

Esijalaste pikkus (cm) 93 104

Tagajalaste pikkus (cm) 115 127

Jalaste laius (mm) 8 12

Jalaste vahe (cm) 67 67

Bobi kaal (kg) 175 230

Mehitatud kaal (kg) 375 630

Viimastel Torino taliolümpiamängudel kogus bobisõidus kõige enam kuldmedaleid Saksamaa:

Bobisõit Naiste kahebobi

KIRIASIS Sandra

SCHNEIDERHEINZE Anja

Bobisõit Meeste kahebobi

LANGE Andre

KUSKE Kevin

Bobisõit Meeste neljabobi

LANGE Andre

KUSKE Kevin

PUTZE Martin

HOPPE Rene

Allikas: Vikipeedia

Meelike Tammemägi