Igas sekundis läheb teele 200 000 SMSi

Mobiiltelefoniga lühisõnumite saatmine on viimase kolme aasta jooksul kolmekordistunud ning tänavuse aasta jooksul saadetakse maailmas kokku 6,1 triljonit SMSi, kirjutab novaator.ee.

Maailma statistikapäeva puhul avaldas Rahvusvaheline telekommunikatsiooni liit ITU valiku statistilisi andmeid interneti- ja telekommunikatsiooni valdkonna hetkeseisu kohta maailmas.

14 000 dollarit sekundis

SMSide hulk on kasvanud plahvatuslikult, veel 2007. aastal läks sekundis teele veidi üle 56 000 SMSi. Liidu arvutuste järgi maksab keskmine SMS 7 USA senti, seega liigub SMSi-äris sekundiga 14 000 dollarit ja minutiga 812 000 dollarit

Suurimad sõnumisaatjad on USA ja Filipiinid, neis kahes riigis lähetati 2009. aastal 35 protsenti kõigist maailma SMSidest.

Tänavuse aasta lõpuks on maailmas 5,3 miljardit mobiiltelefoni abonenti, 3,8 miljardit neist elab arengumaades.

940 miljonit inimest maailmas kasutab kolmanda põlvkonna mobiilsidet. Mobiilside kolmas põlvkond levib kiiresti. Praegu on 3G võrke 143 maailma riigis, 2007. aastal oli selliseid riike 97.

Terve rida riike on alustanud juba veelgi kiiremat ühendust võimaldava 4G-mobiililevi arendamist.

Mobiiltelefonilevi on kättesaadav 90 protsendile maakera rahvastikust, maapiirkondade elanikest 80 protsendile.

Arenenud riikides on uute mobiilikasutajate lisandumine viimastel aastatel muutunud väga visaks, keskmiselt tuleb neis riikides praegu saja inimese kohta 116 mobiiltelefonilepingut.

Kaks miljardit netikasutajat

Viimase viie aasta jooksul on internetikasutajate arv kahekordistunud ning ületab veel tänavu kahe miljardi piiri.

Kodune internetiühendus on olemas 1,6 miljardil inimesel, veel mullu oli see näitaja 1,4 miljardit.

2010. aasta lõpuks on 71 protsenti arenenud riikide elanikest varustatud internetiühendusega, arengumaades on võrgus vaid 21 protsenti elanikkonnast.

Eurooplastest on internetikasutajaid 65 protsenti, aafriklastest ainult 9,6 protsenti.

Eesti koos Soome ja Hispaaniaga leiab voldikus äramärkimist sellega, et internetiühendus on neis riikides kuulutatud inimese seaduslikuks õiguseks.