Kirjad Aadeni lahelt, II

Lomm.ee jätkab ülevaadet EUNAVFORi ridades teenivate Eesti kaitseväelaste-meremeeste töödest ja tegemistest piraadipiirkonnas.

Viimasest kirjast on möödas rohkem kui 60 päeva, selle ajaga oleme külastanud nelja sadamat ja teinud arvukalt erinevaid operatsioone Aadeni lahel ja India ookeanil. Varasemalt olen kirjutanud nii meeldivast vastuvõtust laeval, ülesõidust operatsioonialale ja kirjeldanud meie reaalseid ülesandeid andmaks paremat ettekujutust meie tööst. Seekord teen lühikese ülevaate meie laeva tegevuspiirkonnast,  Eesmärk on anda mõista, kui suurel alal piraatlus tegelikult tegutseb. Igaüks võib oma vaimusilmas seda teekonda kaardil ette kujutada.

Väljusime Djiboutist merele vahetult enne jõule. Võtsime kursi meile määratud vastutusalale. Pühade ajal täitsime oma ülesandeid nagu igal teisel päeval - patrullisime pikki Aadeni lahte. Kontrollisime kahtlaseid aluseid, et kas tegu pole ikka piraatidega. Tüüpiline kahtlane alus on varustatud ohtrate kütusetünnide ja paari väiksema paadiga, mis lohisevad slepis järele või on tõstetud tekile. Kahtlusaluste piraatideks tunnistamise teeb keeruliseks see, et kütust ja paate on vaja ka kalameestel. Relvi, redeleid ja teisi asitõendeid leidmata tuleb tunnistada kahtlusalused tavalisteks kalameesteks.

Jätkasime patrullimist kuni vahetult enne uut aastat saime hädaabisignaali laevalt, millelt olime eelnevalt ära päästnud haige meeskonnaliikme. (Lühidalt mainitud eelmises kirjas. Nüüdseks on meesterahvas haiglast väljas oma perekonna juures).

Muutsime kurssi, ees ootas taaskord 370-meremiiline teekond India ookeanile. Jätkasime tavapärase patrullimisega. Päevi hiljem saime  korralduse väljuda oma vastutusalast ja võtta kurss pikki Somaalia idarannikut lõuna poole. Peale paari päeva sõitu hakkas paistma rannik, mis oli tihedalt täis pikitud piraatide külasid punaste mägede taustal. Siin tiirutas kümneid aluseid, kellest paljud meid nähes suundusid koheselt eemale.

Käisime piraatide külades luurel. Tüüpiline piraatluse toetusjaam on väike asula rannikul, mis on täis kütusemahuteid ja skiffe. Vahel möödusime ka suurematest linnadest ja asulatest. Elu on siin ajast kõvasti maha jäänud - puuduvad igasugused sadamaehitised ja infrastruktuur. Kaubalaevad seisavad reidil, nende külje all kümmekond skiffi, milledele tõstetakse kraanadega olmekaupa. Pakid laotakse rannaliivale, need viivad sealt omakorda laiali kaamelid. Alused, mis julgevad siia vetesse tulla, on tõeliselt vanad ja rääbakad - mitte nagu laevad, mis on pantvangis.

Kaaperdatud laevadele on omad ankruplatsid piki Somaalia rannikut, kus seistakse tosina kaupa, nende ümber tiirutamas skiffid, varustamaks vangistajaid toiduga, nt. elusate loomadega. On laevu, mis seisavad siin juba kauem kui poolteist aastat…

Jätkasime oma luureoperatsiooni seni, kuni jõudsime teisele poole ekvaatorit, Somaalia ja Keenia riigi piirile. Sisenesime Keenia territooriumile ja tegime rutiinse sadamapeatuse Mombasa linnas.

Laadisime pardale viis merekontinerit toitu. Laevas vahetati välja tosinajagu meeskonnaliiget, kohale toodi paljude erialade spetsialistid suuremateks remont- ja hooldustöödeks. Peale sadamast väljumist jätkasime samalaadsete operatsioonidega India ookeanil, kuni jõudsime Aadeni lahele. Patrullisime pikki IRTC-nimelist koridori, mis kulgeb mööda Omaani rannikut, kuni jõudsime taaskord Djiboutise. Laeva 24-päevane toidumoon hakkas lõppema, taas kord täiendati proviandivarusid. Seekord tangiti kütust Ameerika Ühendriikide varustuslaevalt.

Nädalake hiljem ületasime ekvaatori kolmandat korda. 11.veebruaril jäime Seišellide lähedale ankrusse, olles eelnevalt seilanud 21 päeva.  Ühte poordi sõitis tanker kütuse pumpamiseks, teise poordi väike kaubaalus proviandi ja varustuse laadimiseks. Kätte saadi postipakid kodustelt.

Seišellide nimi on piraatide julma käitumise tõttu käinud hiljuti läbi ka Eesti meediast. Siinne olukord on muutunud ohtlikuks, millele andis tõendust omalaadne rekord siia sõites. Nimelt saime ühel päeval kahel korral hädaabikutsungi tsiviilaluselt. Samuti juhtusin lugema Seišellide ajalehte, kus piraatlus tundus olevat teema number üks. Kohalik, kunagi piraatide käes pantvangis olnud laevakapten, annab teise vabaduses oldud aasta puhul välja raamatu oma kannatustest ja läbielamistest.

16 veebruari hommikuse seisuga olime läbinud terve missiooni peale kokku 25250

meremiili.

Allikas: Reisikirjad Mereväest

Eelnevalt lomm.ee-s samal teemal:

“Kirjad Aadeni lahelt, I”