Klooga harjutusväljakule ametlik staatus

Valitsus asutas 24.juulil 2008.a. oma korraldusega Kaitseväe Klooga harjutusvälja, mida hakkavad kasutama peamiselt Rahuoperatsioonide Keskus, Scoutspataljon ja Kaitseliidu Harju malev.  

Vähemal määral saavad Klooga harjutusvälja kasutada Lennubaas, Tagalapataljon, Üksik-Vahipataljon, Sidepataljon, Kaitseliidu Tallinna malev ja noorteorganisatsioonid, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja. Vajadusel saavad seal harjutamas käia ka politsei, päästeamet ja piirivalve.  

Et harjutusvälja kasutavad kutselised kaitseväelased, hakkab erinevalt teistest harjutusaladest seal tegevus toimuma aastaringselt. Ka praegu toimuvad Kloogal õppused pea iga nädal. 

Eesti kaitsevägi tegutses Kloogal seni valitsuse eriotsuse alusel, harjutusvälja asutamine on osa sõjaväe harjutusväljade ametlikuks muutmise protsessist: enne tänavust aastat polnud Eestis ühtegi ametlikku harjutusvälja. 

Kaitseväe Klooga harjutusväljaku asutamisega läheb selle koosseisu ka neli erakinnistut, mille kaitseministeerium omanikelt ära ostab.  

989,9 hektari suurusel harjutusväljal plaanitakse kasutada kuni 12,7 millimeetrise kaliibriga tulirelvi, tankitõrjegranaadiheitjaid ja 81-millimeetrise kaliibriga miinipildujaid. Samuti saab Klooga harjutusväljal läbi viia taktikalisi harjutusi nii jalgsi kui sõidukitel.  

Sellel aastal peaks lõpule jõudma kõikide kaitseväe harjutusväljade asutamine - veebruaris asutas valitsus Nursipalu harjutusvälja, juunis Sirgala ja Kikepera harjutusväljad. Aasta lõpuks peaks nendele lisanduma ka Männiku harjutusväli.  

2006. aaastal vaatasid Klooga harjutusvälja loodusväärtused üle Eestimaa Looduse Fondi eksperdid, kes leidsid, et harjutusväljal asuvad nõmme-elupaigad on säilinud just tänu intensiivsele inimtegevusele. Seetõttu on riigikaitselise väljaõppe jätkumine otseselt nõmmekoosluste kaitse huvides.  Eriti soovitasid eksperdid just tallamist ning väljaspool teid sõitmist, märkis pressiesindaja.