Erna Retk 2009

Suvel 1993 läbisid huvilised taas luuregrupi teekonna ja moodustasid sõjalis-sportliku seltsi Erna. 1994 alustati seltsi poolt võistluse Erna Retk korraldamisega mis tänaseks on saanud maailma üheks pikemaks ja raskemaks militaarvõistluseks. Millest aga sai alguse traditsioon?

Erna sünd ja tegevus

Eesti okupeerimise järel 1940. ja 1941. aastal põgenesid sajad okupatsioonivõimu mittetunnustavad ja nende vastu võidelda soovivad eestlased üle Soome lahe. Soome mindi nii paatidel kui ka talve saabudes ning lahe külmudes üle jää jalgsi, suuskadel, tõukekelkudel ja hobustega. Põgenemine kujutas endast ohtlikku ettevõtmist, sest Nõukogude piirivalve üritas teha kõik endast sõltuva põgenike tabamiseks. Nii lõppesid mitmed põgenemiskatsed surmaga. 1941. aasta kevadeks oli Eesti sõjaväeatašee Soomes major Aksel Kristian võtnud arvele 70 Soomes viibivat eestlast, kes olid avaldanud soovi aidata kaasa võitlusele Eesti vabastamiseks. 1941. aasta kevadel kutsus Soome sõjaväeluure teenistusse 15 Eesti vabatahtlikku ja saatis nad väljaõppele Sökö saarele. Hiljem lisandus veel vabatahtlikke ning eestlaste väljaõpetamisse kaasati ohvitsere Saksa sõjaväeluurest. Meestel olid Soome vormid ja Soome relvad. Erna nime saanud luurerühma esimeseks ülemaks oli kolonel Henn-Ants Kurg, luureüksus pidi Eestis alluma Saksa 18. armeele. 

22. juunil 1941 puhkes sõda seniste liitlaste – Nõukogude Liidu ja Saksamaa – vahel. Soome sõttaastumisega kujunes olukord, mille abil loodeti alustada Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel aktiivset võitlust Nõukogude okupantide vastu. Kuigi järgnenud sõjategevuses pidid eestlased olude sunnil kandma relvi nii Nõukogude kui ka Saksa üksustes, jäi nii kommunismi- kui ka natsismiideoloogia rahva enamikule üdini võõraks. Nii ühel kui ka teisel juhul üritati ikkagi seada sihiks Eesti iseseisvuse taastamine. Sellel eesmärgil tegutsesid ka sõja alguse järel aktiivselt välja astunud metsavendadeks kutsutud Eesti partisanid. Enne Saksa vägede saabumist võeti võim üle mitmel pool Eestis, seades uuesti ametisse Eesti võimuorganid.

Alates 10. juulist 1941 saadeti Erna mitmes jaos Eestisse, osa meredessandiga Salmistu randa, osa heideti langevarjudega lennukitelt. Pika ja ohtliku rännaku järel suudeti end jälitajatest lahti rebida ning jõuda Kesk-Eesti metsadesse. Baaslaager rajati Kautlasse kohalike metsavendade juurde. Soomest tulnud Erna meestega liitusid kohalikud metsavennad, kellest enamik oli metsa põgenenud pärast 14. juuni küüditamist ja kes pärast Nõukogude-Saksa sõja algust otsisid võimalusi aktiivselt võidelda. On teada 62 meest, kes Punaarmee tagalas Erna rühmaga liitusid. Erna ülesandeks oli luure Punaarmee tagalas: jälgiti väeosade liikumist ja üritati välja selgitada staapide asukohti, millest raadio teel informeeriti Soomes asuvat keskust. Selle kõrval üritas Erna organiseerida metsavendi suuremaks operatsiooniks Eesti vabastamiseks enne Saksa vägede saabumist. Seega ületas Erna talle nii Soome kui Saksa sõjaväeluure poolt antud kaugluure üksusele tüüpiliste ülesannete piiri ja liitus kohaliku vastupanuliikumisega. Selleks vajati aga relvi, mille suuremas ulatuses Ernale saatmise olid sakslased keelustanud. Relvade puudusele vaatamata viisid luureüksuse liikmed läbi edukaid rünnakuid Nõukogude sõjaväe- ning julgeolekuüksuste vastu, aidates kaasa ulatusliku, suurelt osalt nõukogude üksustest vabastatud piirkonna tekkele Kesk-Eestis.

Erna ja metsavendade tegevus ei olnud saladus Punaarmee tagalajulgestuse eest vastutavale NKVD-le. 31. juuliks oli Kautla piirkond sisse piiratud ja Nõukogude hävituspataljonid alustasid rünnakut. Kautla piirkonna metsades end Nõukogude üksuste terrori eest varjanud inimeste arvuks on nimetatud ligi 2000, neist enamik olid naised, lapsed ja vanurid. Et tagada põgenike pääsemine kindlast surmast, ründas Erna löögirühm leitnant Oleg Marnoti juhtimisel Nõukogude hävituspataljoni üksusi. Sellega tõmbas Erna Nõukogude üksuste jõud enda peale ning võimaldas põgenikel ja metsavendadel piiramisrõngast väljuda. Kuigi ametlikes aruannetes kuulutati Erna rühm hävitatuks, suutis see piiramisrõngast välja murda ja läks ülekaaluka vastasega lahinguid pidades 4. augustil üle rindejoone. Nõukogude hävituspataljonid vastasid ebaõnnestumistele terroriga. Kurikuulsaks sai Kautla talu hävitamine, mille elanikke Nõukogude hävituspataljonlased piinasid ning seejärel põletasid elusalt. Pärast seda hävitasid Nõukogude julgeolekuüksused haarangu piirkonnas veel kümmekond talu ning mõrvasid nende kätte langenud tsiviilelanikke vanusest ja soost sõltumata.

Erna tegevust Eestis on tagantjärele kõrgelt hinnatud, seda võib pidada üheks edukamaks kaugluure operatsiooniks Teises maailmasõjas. 1941–1944 liitusid paljud Erna liikmed natsi-Saksamaa vastu suunatud rahvusliku vastupanuliikumisega, mis Atlandi harta põhimõtetest lähtuvalt üritas taastada Eesti iseseisvust. Mitmed Erna liikmed jätkasid tegevust Soome luure heaks, informeerides Soomet muu hulgas sakslaste kavandatavatest operatsioonidest Soome vastu viimase sõjast väljumise järel. Erna liikmed tegutsesid sellel perioodil põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alluvuses, etendades olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamise katsel 1944. aasta septembris.

Erna liikmed astusid Eestis esimeste seas, relv käes, vastu 1939. aastal Teise maailmasõja valla päästnud totalitaarsetele suurvõimudele – natsi-Saksamaale ja Nõukogude Liidule. Seetõttu kujunes Erna võitlus legendiks, mis hoidis ülal eesti rahva vastupanuvaimu ka pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal.1993. aasta suvel, pärast Eesti iseseisvuse taastamist, läbisid huvilised taas luuregrupi teekonna ja moodustasid sõjalis-sportliku seltsi Erna. 1994. aastal alustas selts igasuvise Erna retke korraldamist, mis on praeguseks saanud maailma üheks pikemaks ja raskemaks sõjalis-sportlikuks võistluseks. 

Erna retk 2009 

Sellel aastal toimub Erna Retk 5.-8. august 2009 ning seekord asub võistluse laager Keskpolügooni Teeninduskeskuses Läsnal. Võistlusel osaleb 28 võistkonda, lisaks Kaitseliidu, Reservohvitseride Kogu, Naiskodukaitse, Kaitseväe, Sõjakooli jt võistkondadele võtavad tänavu retkest osa Hollandi, Iirimaa, Saksamaa, Soome ja Taani võistkonnad.

Ajakava publikule:

K 05.08.2009
Kell 2030-2100 - pärgade asetamise tseremoonia Kautlas

N 06.08.2009
Kell 0900-0930 - võistluse avamine Jüriöö Pargis
Kell 1630-1700 - dessant Kolga lahes Salmistu randa
Kell 1710 stardib esimene võistkond trassile

L 08.08.2009 Läsna baaslaager
Kell 0600-1200 võistkonnad saabuvad finišisse

Lisainfo pealtvaatajatele on varsti tulekul!