Elukogemused
tulevad aastatega ning läbi erinevate juhtumite; siinkohal on toodud mõnded
neist, milles võib olla oma moraal...
Õppetund nr 1:
Preester
pakkus nunnale küüti. Nunn astus autosse ja ristas oma jalad, lastes oma
rüül paljastada ühe sääre. Preester põhjustas napilt liiklusõnnetuse.
Auto üle kontrolli saanud, libistas ta õrnalt oma käe nunna jalale.
Nunn ütles: „Isa, mäletate psalmi 129?“ Preester eemaldas oma käe,
kuid käiku vahetades pani käe uuesti jalale. Nunn ütles uuesti: „Isa, kas
te tõesti ei mäleta psalmi 129?” Preester vabandas ning ütles:
„Vabandust, õde, kuid iha on raske kontrollida.“ Jõudes nunnakloostrisse,
ohkas nunn raskelt ja läks oma teed. Preester kiirustas kirikusse jõudes
otsima psalmi 129, mis ütles: „Jätka ja otsi kõrgemalt, küll leiad õnnistust.“
Loo
moraal: Kui sa ei ole oma tööasjades korralikult informeeritud, võid sa
maha magada suure võimaluse.
Õppetund nr.2:
Müügiesindaja,
administratsiooniametnik ja juhataja jalutavad lõunale ja leiavad antiikse
õlilambi. Nad hõõruvad seda ja Džinn tuleb välja. Džinn ütleb:
„Igaüks võib esitada ühe oma soovi, mille ma täidan.“ „Mina esimesena! Mina
esimesena!“ ütleb administratsiooniametnik. „Ma tahan olla Bahama saarel,
sõita kiirpaadiga ja olla ilma ühegi mureta enda elus.“ Pahh! Ja ta kaob.
„Mina järgmisena! Mina järgmisena!“ ütleb müügiesindaja, „Ma tahan olla
Havail, lõõgastuda rannal oma isikliku massööriga, lõputu hulga Piňa Coladaga
ja oma armastatuga.“ Pahh! Ka tema kaob. „Hea küll, nüüd on sinu
kord“ ütleb Džinn juhatajale. Juhataja ütleb: „Ma tahan neid kahte lõunaks
tagasi kontorisse.“
Loo
moraal: Alati lase oma ülemusel esimesena rääkida.
Õppetund nr. 3
Kotkas
istus puul, puhkas ja ei teinud mitte midagi. Väike jänes nägi kotkast ja
küsis temalt: „Kas ma tohiks ka istuda sinu kombel ja mitte midagi teha?“
Kotkas vastas: „Muidugi, miks mitte.“ Jänes istus puu alla maha ja
jäi samuti puhkama. Järsku ilmus välja rebane, hüppas jänesele kallale ja sõi
ta ära.
Loo
moraal: Et istuda ja passida, tehes mitte midagi, pead sa istuma väga kõrgel
kohal.
Õppetund nr. 4
Kalkun
lobises pulliga. „Ma tahaksin olla võimeline pääsema sinna puu otsa,“
ohkas kalkun, „kuid mul pole selleks jõudu.“ „Hea küll, aga näksi minu
pabulaid“ vastas pull, „need toidavad sind selleks piisavalt!“ Kalkun nokkis
tüki sõnnikut ja leidis selle olevat piisavalt toitev, et lennata kõige
madalama oksani.
Järgmisel
päeval, pärast sõnniku söömist, jõudis ta kõrgema oksani. Lõpuks, pärast
neljandat päeva, jõudis kalkun uhkelt puu tippu välja. Seal märkas teda farmer,
kes ta maha lasi.
Loo
moraal: Sõnnik võib sind tippu aidata, kuid see ei hoia sind seal kaua..
Õppetund nr. 5
Väike
lind lendas talveks lõunasse. Ilm oli linnu jaoks liialt külm ja nõrkedes
külmast, kukkus ta alla suurele väljale. Linnust kõndis mööda lehm ja
täpselt tema kohal otsustas ennast sõnnikust kergendada. Lamades
sõnnikuhunnikus, taipas väike lind, kui soe tal seal oli. Sõnnik oli nii
soe, et see soojendas ta täiesti üles! Ta lamas seal sooja ja õnnelikuna
ning hakkas lõpuks õnnest laulma. Mööduv kass kuulis lindu ja hiilis asja
uurima. Heli järgi liikudes avastas kass linnu sõnnikuhunniku alt, tõmbas
ta sealt välja ja sõi ära.
Loo
moraalid:
1)
Mitte kõik, kes su sõnnikuga üle valavad, ei ole su vaenlased.
2)
Mitte kõik, kes su sõnniku seest välja tõmbavad, ei ole su sõbrad.
3)
Ja kui sa oled sügaval sõnniku sees, on parem hoida oma suu kinni!
|
