Heal mehel mitu nime...

Öeldakse, et heal lapsel mitu nime. Nii on ka meestel erinevaid hüüdnimesid, millest enamus on antud meile naiste poolt läbi huumoriprisma. Vaatame siis lähemalt, kes me järgnevatest tüüpidest võiksime naiste arvates olla ...

AATOMIK – Napoleoni kompleksi põdev lühemat kasvu mees, kes nii enese kui ka oma ambitsioonide väljendamises üli­ak­tiiv­ne. Ja ambitsioone Aato­mikul juba jätkub - eriti mis puudutab naisi. Näiliselt valiv, lähevad talle tegelikult vastassoo iga tüüpi esindajad peale. Iseasi, kas sümpaatia on vastastikune.

ALFONS – naiste kulul elav mees, ise ei teeni sentigi. Naised, kes teda elatavad, on tihti temast vanemad, kuid ei pruugi olla.

AMBAAL (ka PÕKK ja KAPP) – madala haridustasemega mees, kelle ainsaks väärtuseks on nii tema enda kui ka teiste arvates tugevamat sorti kehaehitus. Armastab kanda särgikut, mis tema muskleid paljastaks. Leidub ka kõhnu ambaale, kes endale musklisolekut ette kujutavad.

FII-FAA-FOO-MEES – taas palju lihaseid, kuid vähe ajusid. Fännab täiega Nike ja Adidase rõivakollektsioone, kusjuures riidetükist enesest on loomulikult tähtsam firmamärk. Meeldib hoobelda tegudega, mis võinuksid tegemata jääda. Armastab seiklusrikkaid lugusid välja mõelda.

FRIIK – veidrik. Teistest eristub selline mees kummalisevõitu välimuse ja omaette olekuga. Tihti on tal tutvuste sõlmimisel ja ka sõprade leidmisel raskusi, kuna mõtleb, räägib ja käitub eriliselt. Mõttemaailm võib kõikuda madalalaubalisusest geniaalsuseni, mistõttu teda ei mõisteta.

HÄRG – hästi suur mees, sobib ideaalselt adra ette. Suurte kämmalde, tugevate ja lihaseliste jäsemete, jämeda kaela ja väikese peaga. Oskusliku juhtimise ja juhendamise korral teeb härg head tööd. Peaasi ainult, et lihtsalt ja arusaadavalt väljenduda...

HÄRRA – võõras ja elegantne mees või siis ebaõnnestunult elegantsi püüdlev mees. Temale vaadates aimub akadeemiline haridus, see väljendub ka kõnes ja kirjas. Härra vastand on teatavasti daam. Härraks tavatsevad end kutsuda ka need vanemat sorti mehed, kel ajumahtu napib: iseenda härratamine tõstab nende eneseteadvust.

ISA – selline mees on hüüdnime ära teeninud eeskätt isiksuslike omadustega. Oma ringkonnas nagu jumal, tema sõna maksab ja tal on hulk jüngreid, kellele isa sõna on seaduseks. Seltskonnas jätab sellise mehe käitumine kahjuks tihti paremat soovida. Naistesse suhtub nagu teise sordi inimestesse.

ISAND – isa tüüpi mehe hullem vorm. Eriti ülbe tegelane, kes ilmselt väiksest saadik on tahtnud saada don Corleone sarnaseks Ristiisaks. Et see ime jäi tabamata, elab oma ebaedu välja väetimate, ka naiste peal.

ISANE – mis siin ikka pikalt kommenteerida. Kõik me oleme koolis ju bioloogiat õppinud.

ISOSTARIMEES – neljakümnene lõdva õllekõhuga jõusaalifänn. Korralik ja kuiviklik pereisa, kel korralik palk, hoolitsev abikaasa ning modellikoolis õppiv tütar. Kuna sügavamad kultuurihuvid puuduvad, veedab aega jõusaalis, kust loodab leida ka semusid. Paraku ei viitsi enamik mehi tühjast-tähjast suurt lobiseda, mistõttu on pidevalt üksi.

ILUSMEES (ka KAUNISMEES) – meesedvik, kes teab oma hinda. Menukas nii rumalate tüdrukute, kliimaksile kalduvate naiste kui ka geide hulgas. Lisaks moekatele ja silmatorkavatele hilpudele kaunistavad ilusmeest klišeenaeratus, želeesoeng ning oskuslik meestemeigi kasutus.

ILUKAS – ilusmehe odavam ja pruugitum variant. Eriti väljendub see odava parfüümi jõulise pilves, mis iluka ümber püsivalt heljub, ning räsitud välimuses. Püüab küll, aga šikk-olekust jääb alati puudu.

JAHIMEES – kas-jaht-tuleb-või-ei-tule-mees. Ürgne kuju, kelle põhieesmärk elus oleks justkui mammut tabada ja pere toidulauale vedada. Mammutini asi mõistagi ei küüni – tegu on siiski naistejahiga. Teinekord õnnestunult.

JOPE – õigemini «oma jope». Sõbralik mees, kelle juured asuvad enamasti maal ja kes lävib teiste jopedega. Lahe kambajõmm, kellega saab igasuguseid põnevaid asju ette võtta alates kalal- ja lõpetades naisteskäikudega.

JÄÄR – tiirane ja juhm HÄRG.

KASUMIARUANNE – mees, kes naisi üleval peab. Just nimelt naisi – tavaliselt on neid mitu. Kallid autod, korterid ja aksessuaarid. Troopikareisid. Kõik oma kallite naiste heaks - kuniks pappi jagub, loomulikult.

KAPP – suur mees ja suured musklid; vähe mõistust, kõrge enesehinnang.

KOI – ihnur-mees, kes jumaldab Säästumarketit. Täielik vastand KASU­MI­ARUNDE-mehele. Sellega koos väljas käies tuleb arved tasuda kaaslasel: ka takso, mille abil KOI-persoonist vabaneda. Muide, ihnuri tüüpi mehed hoiavad kokku ka isikliku hügieeni pealt, seksist rääkimata.

KULDIRUUDI – sõna, mis pärit ilmselgelt esimese Eesti Vabariigi ajast. Suguliselt üliaktiivne mees,kes ilmselgelt võiks koos JÄÄRA ja HÄRJAGA oma reservaadi moodustada. Tavaliselt ei hiilga sellesse seltskonda kuuluvad tegelased ka eriti oma eksterjööriga, kuid seda nad õnneks ise ei tea.

KULT – poisslaste mehine sõna väga-väga-meeste kohta. Selle nimetuse juured tunduvad küll asuvat esimeses Eesti Vabariigis, kuid kummalisel kombel ei pääse me sellest praegugi. Kuldi ägedam variant on muidugi KULDIRUUDI.

KUMM – eriline ajukääbik-mees, kes pole ilmselt kolme klassi külakooligi läbi teinud. Räägi kui seinaga, mõistlikku dialoogi pole lootagi. Ilmselt on selle mehe ainsaks lugemisvaraks olnud aabits ja sellegi on ta läbinud diagonaalis.

KUTT – lihtsalt nooruk või poiss-sõber. Üks neutraalsemaid sõnu, mida meeste kohta tarvitatakse. Kutt võib olla iga mees – Aatomikust Kuubikuni.

KÄND – tüütu, vana ja igav mees. Tavaliselt on tegu hilisemasse keskikka kuuluva tegelasega, kes ilmselt kõige parema meelega peaks endast noorematele pikki loenguid teemal «Need aastad ei unune». Paraku kipuvad teemad korduma.

LURICH PÄRAST LASTEHALVATUST – erakordselt kidur mees. Eksterjöörilt peaaegu et kribal, see-eest enesehinnang on kasvu- ja biitsepsisentimeetritega pöördvõrdeline. Kui jaksaks, siis haaraks kogu maailma sülle. Õnneks ta ei jaksa...

LUBI – vt. KÄND. Tõsi, see on KÄNNU vanem ja tüütum variant.

MATS – ei ole Mats alati tubli mees, ehkki laulusalm nii väidab. Siinkohal on tegu tubli valgekraega, kelle ajuvõimekus on sama, mis hamstril või meriseal. Rääkimata sellest, et valge krae ja must pintsakureväär pole kedagi veel suhtlemisgeeniuseks teinud. Seda aga MATS ei tea.

MAUNO – ütlemata juhm mees, kes on igas klassis käinud vähemalt kaks aastat kui mitte rohkem. Teinekord piirdubki MAUNODE haridus kolme klassiga. Naiivne ja südamlik tegelane, kes kärbselegi liiga ei tee. Vt ka TAUNO.

MATŠO – väga-väga-mees. Jõuline. Lihaseline. Mehine. Lemmikvärviks mõistagi must. Kui seda tüüpi mehi on õnnistatud piisava arunatukesega, on nad ütlemata meeldivad ja turvalised kaaslased. Pahatihti on MATŠOD aga ajukääbikud, kes hindavad ainult välist ning suudavad suust väljutada kõige lamedamat teksti, mis koosneb telereklaamidest nopitud kuldlausetest.

MEES – neiud ja noormehed kasutavad seda sõna tavaliselt oma intiimkaaslase kohta. Täiesti neutraalne väljend.

MOLEKUL – sama, mis «Figaro siin, Figaro seal». Hull sebija, kelle elu ülim eesmärk on silma paista ükskõik millega. Kui uus reality-show tulemas, on ta esimene, kes kandideerima tõttab. Kui võimalus teistega mõõtu võtta näiteks riistapikkusevõistlusel, on MOLEKUL taas kohal. Igas pulmas tahab see mees olla peig ja igal matusel laip.

MOLLUSK – mees, kes kõneleb liialt palju ning on seetõttu sama tüütu kui pidevalt sebiv MOLEKUL. Ning ehkki MOLLUSK jahvatab kui tatraveski, pole kuulda just eriti anderikkaid vesteid. Tüütus kuubis.

NÄSSER – väga võidunud eksterjööriga sinikraest tegelane. Pulkas juuksed ja rasvaplekkidega ülikond, mil aastaid turjal vähemalt viisteist. Oma ebaapetiitsest välimusest teadlikuna ei kipu NÄSSER kaaskodanikke naljalt avalikult tülitama. Kui vaja tähelepanu, siis läheb ja tegeleb pargis puie varjus tiba liputamisega.

ONKEL - igav mees, kelle iga liigutus, isegi pilk kiirgab teatavat onulikkust. Kaks varianti: kas ONKEL kannab võidunud ülikonda või krabisevat jopet. See, mille üle temasugused uhked on, ei jää kauaks saladuseks: «Kogemus maksab, mu noor sõber!» Ning oh häda – kogemusi ei hoia see tegelane iial vaka all.

ONU – eriti igav onkel eriti pikkade memuaaridega.

PAPI – sõbralik ja lahe vanamees, kes on iga seltskonna ehe. Kindlalt üle keskmise keskea, kuid ükskõik kui vana, on selles mehes untside kaupa säravat elurõõmu.

POLT – nooremapoolne ja tugevat sorti mees, kelle eluunistuseks on MATŠO-staatus. Häda on vaid selles, et piiratud ajumaht ei võimalda tol tegelasel ealeski unistatut saavutada. Neetidega nahktagist jääb paraku väheks.

SEPP – tavaline eesti mees. Nii tavaline keskmine, et lausa ebahuvitav. Ise teab ka, et on ülikeskmine, kuid – ta on sellega ülimalt rahul. Äärmisel juhul tõstab oma enesehinnangut ning staatust Nike või Adidase nokkmütsiga ning Denimi lõhnaveega.

SUGUMÜRSK – siin ei ole midagi kommenteerida. Ülihalvustav nimetus väga-väga-meeste kohta.

TAUNO – vt MAUNO. TAUNO on lihtsalt MAUNO tummisem variant – tiba enam koolis käinud, aga juhm, mis juhm. TAUNO on tüüpiline linnamees, kes on sellevõrra ka MAUNODEST enesekindlam ja üliväga teadlik, kui lahe tegelane ta on. Unistada võib, unistama peabki.

TILL – ei kommenteeri, kõik teavad, miks ja kes.

TOE TAG – tõu tääg ehk tõutäkk. Enamalt jaolt on tegu noore ja lõbusa poppariga, kes mõistab une pealt nii räppida, hiphoppida kui ka naisi-mehi rajalt maha võtta. Tegelikult on aga tegu kompleksihunnikuga, mis end murumütsi ja combopükste taha varjab.

TROPP – mees, kes ei evi teadmistki, et maailmas eksisteerib käitumisetikett. Põmmpäine tegelane, kes käitub nii, nagu elaks maailmas ihuüksi. Eriline käkikeeramisanne. See on ka ainus anne, mis sel tegelasel võtta.

TROSS – jube välimus ja jube jutt ühes noorukis koos. Arusaam riietumiskunstist on sellele persoonile suisa võõras. Väljaveninud kampsikud, lääpatallatud kingad ja vinniline otsmik – mis sest, et puberteet möödas. Mis peamine – ta kõneleb kogu aeg. Kõva selge häälega esitatakse üks lamedus, isegi banaalsus, teise otsa. Ise naudib.

TUUS – ülbe äss, kelle elu põhisisuks on enesekehtes­tamine. Tavaliselt jätab too tegelane endast mulje, et kogu maailm peaks ta ees põlvili laskuma. Seda ta ootama jääbki.

TÄKK – eneseimetlejast litsmees. JÄÄRA ja HÄRJA karmim variant. Oma olemuselt üks tüütu tegelane, kelle eesmärgid madalast laubast ja vaimuvaesest jutust ammu enne asja kallale minekut vastassuhtlejale selgemast selged.

UNO – maika- ja dressipüksimees, teinekord päädib eksterjöör ka sorgus vuntsidega. Tüüpiline naabrimees, kes ei tunne ühtegi süümepiina, kui terve majarahva kuuldes oma kaasat kolgib või öiselt prallelt tulles valjuhäälselt estraadilaule joriseb.

VANT – lihtsalt imelikuvõitu mees, kes millegagi muljet jätta ei suuda. Tavaliselt nimetatakse niisuguseid inimesi mõttetuteks meesteks. Seda nad ka on.

VUNTSIDEGA HAMBAHARI – pikk keskealine vuntsidega kõrend, kel eluaastaid üle neljakümne. Juhtival ametikohal, võimalik et endine koolidirektor või kolhoosi esimees. Võimukas küll, aga hea südamega.

VÄNDAGANGSTER – siin ei ole midagi kommenteerida. Ülihalvustav nimetus väga-väga-meeste kohta.

ÄTT – eriti igavalt mõjuv, kuid väärikas eas meeskodanik. Miski ei tee talle enam elus rõõmu. Kuigi, kui ätt perearstikabineti ukse taga vaikselt oma järjekorda ootab, siis on kindel, et esimesel võimalusel, kui kabineti uks avaneb, jookseb ta jalust kõik kaaskannatajad. Sel hetkel on ätt sama heas jooksuvormis kui Paavo Nurmi. Äti tipphetk – teadagi.

Aga kuhu jäid kõik positiivsed nimetused?? Ah nii siis naised meist arvavadki...