Jätkame oma juttudeseeriat maailma kummalistest mõistatustest. Täna suundume Nazca platoole (vaadake ka pildigaleriid!).
Nazca platoo asub Peruus, Andide lähedal. Piirkond on väga kuiv ning tänapäevani isoleeritud muust maailmast. Loodus on seal tõenäoliselt sama vaenulik kui Kuul.
Mida on Nazca platool huvipakkuvat? Tuntumad nendest on Nazca joonistused, kuid huvipakkuv on ka väga suures ulatuses mahalõigatud mäetipp. Lõigatud pind on seejuures väga sile ja ühtlane.
Nazca joonised
Nazca platoo jooniste kohta käib neli põhilist teooriat:
- joonistusi kasutati niisutamiseks
- need on osa suurest astronoomilisest kalendrist
- tegu on jalgteedega, mis on rajatud usulistel eesmärkidel
- maaväliste tsivilisatsioonide pärandus.
Esimest kolme teooriat ei ole siiani suudetud väga hästi kaitsta, seega keskendume viimasele - maaväliste päranduse teooriale.
Nazca jooniste puhul tuleb meeles pidada, et nendega kaasneb rida huvitavaid asjaolusid.
Nii näiteks on nad oma suurte mõõtmete poolest nähtavad ainult õhust - alates 70 m kõrguselt, osade detailide vaatamiseks tuleb minna veel kõrgemale, kusjuures erinevatel kõrgustel tulevad esile erinevad pildid ja detailid.
Kokku on Nazca platool üle 100 joonistuse. Kujutatud on 18 erinevat lindu. Palju on geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid ja sirglõikke.
Kõik joonised on koostatud väga raske meetodiga - üheainsa katkematu kontuurjoonega. Näiteks Ahvi joonis on 140 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Ahvi keha on veetud üheainsa pideva kontuurjoonega. Joon kulgeb katkematult üle astangute, kulgeb siksakiliselt, keerleb spiraalse labürindina (saba) ning pöörleb järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi. Isegi paberilehel oleks nähtu tõeline joonistuskunst.
Ämbliku puhul on tegu Ricinulei ämblikuga, mis on maailmas üliharuldane liik, nii haruldane, et seda esineb ainult kõige kaugemates ja ligipääsmatutes Amazonase vihmametsades. Veelgi enam, milleks oli sellel, kes selle joonise tegi, vaja seda üldse teha ning mil viisil läks tal korda jäljendada Ricinulei ämbliku pisimaidki anatoomilisi detaile, mida on võimalik jälgida tavaliselt mikroskoobi all – eriti näiteks seda, et kolmas jalapaar on moodustunud sigimisorganiteks?
Inimene on tõstnud käe üles ning jätab mulje nagu lehvitaks ülespoole.
Huvipakkuv on ka fakt, et kogu platoo ligiduses ei ole ühtegi kõrgemat kohta, mida võiks kasutada vaateplatvormina, hindamaks jooniste kvaliteeti ja õnnestumist. Kujutised on väga suured, näiteks koolibri on 58 meetrit, ämblik 52,5 meetrit, sisalik 216 meetrit pikk. Leidub ka mitme kilomeetri (isegi kuni 8 km pikkune sirgjoon) pikkuseid jooni, mis moodustavad geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid, sirglõike.
Kohalik rahvas räägib, et kujundid on loonud pooljumalad (viracochad - kes tulid ja kadusid järsku, olid väga targad, jagasid õpetusi jne - tulnukad?), kes aastatuhandeid tagasi jätsid oma jälgi kõikjale Andide regioonis.
Kui tuhandeid aastaid tagasi külastasid väidetavalt planeet Maad tulnukad (kes on kui iidsed jumalad), siis kas sellisel juhul ei leiduks reaalseid tõendeid ajast, mil nad siin olid? Ning kas meie esivanemad ei oleks püüdnud nendega kuidagi kontakti luua? Kas antud joonised ja lõigatud mäetipp ei või olla üheks maaväliste tõendiks?
Kummaline lõigatud mäetipp
Kui Nazca joonistest on räägitud palju, siis lõigatud mäetipp on samamoodi huvipakkuv, kuid vähem kajastamist leidnud. Kaugemal asuvate tippude keskel asub nimelt mäetipp, mis on justkui puhtalt maha lõigatud. Kes seda tegi ning mis eesmärgil?
Huvipakkuv on ka fakt, et lähedusest ei ole võimalik leida ka kadunud mäetipu jäänuseid, need on kuhugi jäljetult haitunud. Kuhu nii suur kogus kivimeid küll kadus? Tähelepanu tasuks pöörata ka ümberringi olevatele mägedele, milledel on tipud olemas.
Lõigatud mäetipp tundub väga lennuki maandumisrajana - pinnases on jooned, mis algavad ja lõppevad täpselt (ei esine ebaühtlast sügavust, laiust või muud sellist). Keegi igal juhul sai sellega tuhandeid aastaid tagasi hakkama – samas ei ole siiani suudetud täpselt määratleda, millal midagi on tehtud. Küll on aga teada, et jooniste tegemise perioodiks on radioaktiivse süsiniku meetodiga määratud 350 e.Kr - 600 a. meie ajaarvamise järgi.
Juhul, kui mäetipp lõigati maha ja joonised tehti inimeste poolt, siis milleks nad tegid midagi sellist? Oli see seotud püüdega anda märku õhus olevatele objektidele - "Vaadake, me oleme siin - maanduge!"?
Miks just Nazca platoo ?
Antud koht on väga kuiv ja tänapäevani asustamata, isoleeritud muust maailmast. Lisaks kui keegi peaks tahtma teada, millest planeet Maa koosneb (millistest mineraalidest, elementidest), siis Nazca oleks ideaalne koht selle uurimiseks - seal leidub kõiki materjale suurtes kogustes.
Antud piirkonnas võib täiesti kindel olla, et su töid ei hävita kõrbetuul või ei kata rändliiv. Seal küll puhuvad mägituuled, kuid tänu füüsikaseaduste õnnelikule kokkulangevusele ei puuduta nende laastav toime maapinda (kas see on ikka õnnelik kokkulangevus?). Kui sinna midagi jäädvustada, siis see tähendab, et need jooned püsivad pinnases hävitamatult aastasadu ja -tuhandeid.
See on vaid osa küsimusi, mis on Nazca jooniste ning lõigatud mäetipuga seotud. Kas me neile kunagi ka vastust saame – seda näitab aeg...
Varem lomm.ee-s samal teemal:
Maailma mõistatused I – tipptehnika iidses Egiptuses, maiade astronaut ning Piri maailmakaart
Giza püramiidi salapära
|
