Vaade Eestist Tiibetile

Küllap on meist igaüks ühel või teisel viisil Tiibeti budismiga kokku puutunud - kas oleme näinud filmi "Seitse aastat Tiibetis" või käinud kaemas, kuidas Tiibeti mungad liivast mandalaid (värvilisest liivast valmistatavad pildid-toim.) meisterdavad. Hetkel on eriti palju meedia tähelepanu pälvinud Tiibeti rahva vabadusvõitlus seoses eelseisvate olümpiamängudega Pekingis. Eestis on samuti mitmeid tunnustatud Tiibeti asjatundjaid ja sealse mõtteviisi ning religiooni populariseerijaid. Tiibetist ja budismist laiemalt on ammutanud inspiratsiooni mitmed Eesti luuletajad ja muusikud. Eriti tugevaid mõjustusi leiame me Ernst Enno, Uku Masingu ja Jaan Kaplinski töödest, heliloojatest võiks nimetada Sven Grünbergi. 

Tiibetit peetakse maailma katuseks nii füüsilises kui ka vaimses ja ülekantud tähenduses. Nendes mõistetes on Tiibet sedavõrd kõrgel ja kaugel, et seda saab siit eemalt vaadata vaid üksnes alt üles. 

Kuid kas on võimalik Tiibeti budismist rääkida tavainimesele arusaadavas ja mõistetavas keeles? See on küll raske, aga proovida tasub siiski. 

Kindlasti oleme me komistanud ka mõne sealse võõravõitu kõlaga kontseptsiooni või termini otsa. Tuntuim neist on ehk ümbersünd. "Tean et taassünnin linnuna, kelle tahe see on ei olegi tähtis," luuletas kord meie Artur Alliksaar. Kui inimeste edasi elamine mälestustes, DNA-s ja kinnisvaras kõrvale jätta, siis lubab ateism meile üldjuhul vaid taimedena (mullana, huumusena...) edasikestmist. Budism võimaldab aga Karma üleüldise ja vääramatu teo ning tagajärje seaduse alusel edasist eksistentsi ka looma kujul  ja vahel koguni inimesena. See seletab osalt ka sealset taimetoitlust - liha ei sööda sellepärast, et loomaliha  süües võidakse süüa mitte loomi, vaid parasjagu loomadena elavaid inimesi... 

Reinkarnatsioon ehk taassünd on omakorda lahutamatult seotud inimese tegude ja harjumuste kvaliteediga. Tegu võib sealjuures olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Nii määravad inimese teod tema surmaeelse seisundi ning ka järgmise taaskehastumise vormi. Kui Õhtumaises eetikas on teo ja tagajärje seotuse piiriks inimelu ja kristluses ka sellele järgnev vaimne eksistents, siis idas väljendab su eelmise elu kvaliteeti su praegune kehastus. Sündida inimesena on erakordne eesõigus, sest vaid inimene saab asuda virgumise teele selleks, et end lõputust taaskehastumisringist (sansaarast) vabastada ning kõiksusesse sulanduda. 

Tiibeti budismi tuntakse ka lamaismi nime all. Tegemist on ühe budismi erivormiga. Tiibeti budismi erijoonteks on:    
- usk teatud laamade (tulkude, näiteks dalai-laama) taassündi
- kadunud või peidetud pühakirjade (termade)  taastamine teatud meistrite (tertönite) poolt
- uskumus, et Buddha võib ilmuda  inimkujul, näiteks Padmasambhavana, kellest Tiibeti budism alguse sai.

Tavausklike puhul peetakse soodsaks toidu, lillede ja vee ohverdamist, palverännakuid, palvete kordamist, sealhulgas palveveski või palvelipu abil. Samuti süüdatakse templis võilampe või lastakse  munkadel tasu eest seda teha. Õnnistust toob ka tsam-tantsude vaatamine või tantsimine. 

Nii lamaism kui budistlik eetika laiemalt kõlbab hästi põhjendama ka tänase Eesti mehe tegusid ja suhtumisi. Samas ei tee Tiibeti budism asju inimese jaoks mitte sugugi kergemaks kui kohalikku päritolu õpetused. Pigem seob karma printsiip meid nendegi tegude ja inimestega, kellega me endid ise kunagi teadlikult ei seostaks. 

Kindlasti pakub Tiibeti budism meie ülimaterialistlilkul ajastul üht võimalust pageda tarbimishullusest ning otsida elu mõtet tunnetesügavusest ja iseenesest. Ehkki Tiibet on kaugel, saab Tiibeti budismi praktiseerida ka siinsamas Eestis. Selleks ei pea minema kaugele, vaid süviti enese sisse. See osutub aga vahel raskemaks, kui teise maailma otsa kihutamine...    

Igal juhul tasuks meil sealsete kirevate ja eksootiliste dekoratsioonide taha kasvõi korraks kiigata - sealt võib leida endale nii mõndagi: mitte ainult kaunist ja eksootilist, vaid ka kasulikku. 

Võib öelda, et inimesed, kes ei tea eriti midagi Tiibeti budismist, teavad ometi dalai-laamat. Temast on saanud üks tänase maailma arvamusliidreid, kelle isiklik mõju ületab kaugelt ta poliitilist mõjuvõimu. Ka paljud eestlased mäletavad veel ta karismaatilisi esinemisi Raekoja platsil ja mujal Eestis. 

Dalai-laama on Tiibeti budismi gelugi koolkonna juhi nimetus. Nimetus dalai-laama vöeti kasutusele aastal 1578.a. Tiibeti budismis peetakse dalai-laamat (tiibeti keeles chenrezig), kaastundejumala (Bodhisattva) ümbersündivaks kehastuseks. 

Usutakse, et kui dalai-laama sureb, sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada teiste analoogsete hulgast). Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust; teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb.  

Praegune dalai-laama Tenzin Gyatso on arvult neljateistkümnes. Peale Hiina võimude eest pagemist seadis ta end sisse Dharamsalas (India), kus moodustas eksiilvalitsuse. Hiina lubas tühistada dalai-laama elamiskeelu kodumaal, kui ta hoiduks Tiibeti iseseisvuse taotlemisest. Dalai-laama deklareeris, et ei naase kunagi tagasi Tiibetisse marionettvalitsejaks ning nõudis siseasjades omavalitsust ja Tiibeti sundhiinastamise lõpetamist. 

1989 pälvis dalai-laama Nobeli rahupreemia omavalitsuse taotlemise vägivallatu kampaania eest. Dalai-laama on kahel korral külastanud ka Eestit (1991 ja 2001). Tenzin Gyatso valiti 27. mail 2005.a. Tartu Ülikooli audoktoriks, 2007.aastal pälvis ta USA Kongressi Kuldmedali. Samuti on dalai-laama Kanada aukodanik.