Merlot on Bordeaux’s enim kasvatatav viinamarjasort, mille tuntus võistleb Cabernet Sauvignon'iga. Kõige kuulsam ja üks kalleim vein Merlot’st on aga Pomerolist pärit Chateau Petrus, kirjutab barproff.ee.

Merlot’st valmistatud veinide aroomi iseloomustatakse kui märkimisväärselt puuviljalist (ploom, kirss) ja marjalist (mustsõstar, mustikas). Sõltuvalt kasvukohast võib ta samas olla suhteliselt herbaalne – mitmesugused rohttaimed ja rabarber. Tammevaadilaagerdusel lisandub eelnimetatuile suitsu, šokolaadi, vanilje ja mitmesuguste vürtside aroom.

Maitselt on merlot-vein rikkalik, kuid suhteliselt pehmete parkainetega ja keskmise täidlusega ning küpseb kiiremini kui veinid Cabernet Sauvignon'ist.

Saagikuse piiramise ja valitud marjade kasutamisel (vanadelt istikutelt) valmistatakse Merlot’st ka väga täidlast ja parkainerikast tugevat veini.

Kuulsad merlot´d

Kuigi paljud peavad Petrusi kõige kallimaks veiniks, jääb ta enamasti hinna poolest alla sama piirkonna Chateau Le Pinile. Pomerol ja Saint Emilion ongi Merlot’ tugevaim kants, kuigi seda mõnevõrra tinglikult, sest peaaegu alati lisatakse Merlot’le siin Cabernet Franc'i ja Cabernet Sauvignon'i.

Mujal Prantsusmaal on ta enam levinud Bordeaux’ naaberregioonides Bergeracis, Cotes de Durasis, aga ka mujal Edela-Prantsusmaal, nagu Cahorsis. Viimaste aastakümnete jooksul on Merlot järjest enam kanda kinnitanud ka Languedoc-Roussilloni piirkonnas.

Merlot tähtsus on n-ö välismaise marja kohta suur ka Kirde-Itaalia veiniregioonides Trentinos, Friulis ja Venetos, kus ta on saanud ametliku, DOC staatuse. Need veinid on enamasti, võrreldes Prantsuse omadega, heledad ja kerged. Hoopis tõsisemad Itaalia merlot'd tulevad Toskaanast, kus sellised kuulsad tootjad nagu Antinori ja Avignonesi Pomerolile tõelist konkurentsi pakuvad.

Ka teistes Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides on Merlot suhteliselt populaarne. Teda kasvatatakse olulisel määral Sloveenias, Šveitsis, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias. Mujal Euroopas ja nn Uue Maailma riikides on Merlot positsioon nõrgem, eriti Cabernet Sauvignon'i ekspansiooniga võrreldes.

Seda seletatakse eelkõige Merlot’ mõnevõrra väiksema happesusega, mistõttu soojemas kliimas on raske saavutada head happe ja suhkru tasakaalu (teatavasti marjade happesisaldus vegetatsiooni esimesel poolel kasvab, marjade küpsedes hakkab aga vähenema).

Merlot’ kasvupindala siiski järjest kasvab ja seda just bordoo-tüüpi veinide valmistamiseks, mille kohta Kalifornias on isegi oma termin – Meritage, mis tuletatud nimedest Medoc ja Graves. Tšiilis ja Argentinas on Merlot oluline, kuid teisejärguline. Austraallased aga eelistavad seguveinides hoopiski enam Shiraz’ viinamarja.

Iseäralikud merlot´d

Esmalt, Merlot’ marjakest on õhuke ja kobarad suured, seetõttu on mari vastuvõtlik mitmetele seenhaigustele. Teine tähtis asjaolu on tema varajane õitsemine ja valmimine. See on mõnel juhul hea jahedama kliimaga piirkondades, samas võib varajane õitsemine saatuslikuks saada. Kolmandaks tuleb Merlot’ puhul oluliselt arvestada pinnase iseloomuga.

Ta kasvab hästi suhteliselt rasketel ja vettpidavatel muldadel, st suure savisisaldusega aladel. Hea drenaažiga pinnastel (kruusased või lubjakiviklibused) kannatab Merlot kuivuse käes. See on ilmselt ka põhjus, miks Merlot on ülekaalus Pomerolis ja Saint Emilionis ning Cabernet Sauvignon Medocis ja Gravesis.

Merlot ja toit

Rangelt võttes niisugusest asjast tavaliselt ei räägita, sest ühelt poolt on klassikalised ja kuulsad merlot’d tegelikult segud ja teiselt poolt, nagu ka teiste viinamarjasortide puhul, sõltub soovitus väga palju konkreetsest veinist. Kindlasti ei saa soovitada samade toitude juurde Friuli merlot’d ja mõnd Super Tuscany merlot’d.

Kuivõrd merlot on pehme ja mõõduka parkainega, tuleb seda lihatoitude puhul arvestada. Peaasjalikult on küsimus siin liha küpsuses: küpsem liha nõuab vähepargist veini ja vastupidi. Merlot sobib üldjuhul küpse loomalihaga, aga ka sea- ja vasikalihaga.

Bordeaux’ segud sobivad hästi samuti lambalihaga, aga enamasti peaks sel juhul olema märkimisväärne osa Cabernet Sauvignon'il. Proovida tasub merlot’d valgehallitusjuustudega, kuid võib-olla mitte üliküpsetega.

Kirde-Itaalia kerge merlot sobib pigem itaaliapäraste pitsa- ja pastaroogadega kui tugeva lihaga, sama kehtib enamiku Ungari merlot’de kohta. Uue Maailma merlot’d on tavaliselt täidlased ja rikkalikud ning soovitus oleks sama mis Bordeaux’ puhul.

Varem lomm.ee-s samal teemal:

“Cabernet Sauvignon - tuntuim punane viinamari”

“Gewürztraminer - täidlaseim valgete hulgas”