|
Kas Te arvate, et teie töö on jama ja “sakib”? Proovige oma tööle uuesti
hinnangut anda, kui olete läbi lugenud allpool toodud ebameeldivate tööde nimestiku.
Pole kahtlustki, et igaüks meist peab tavaliselt oma tööd ebameeldivaks või
igavaks ning kadestab kedagi teist. Samas toome lugejateni askmen.com
vahendusel lohutuseks järgnevad tööd, mis on maailmas alamakstud, jubedate
töötingimustega ning suure ohuga Teie enda tervisele kas igapäevaselt või pikas
perspektiivis.
Juhul,
kui Te leiate, et ka Teie töökoht on järgnevate seas, siis peame vist Teid
õnnitlema – olete Superman, kui Te suudate seda igapäevaselt teha. Kõik tööd ei
ole võibolla Eestis levinud just sellisel kujul, nagu neid kirjeldatakse, kuid
– hea on teada, millest peaks hoiduma...
Nõudepesija restoranis
Seda
ametit kutsutakse halvustavalt ka kui „taldrikunotsuks“, sest nõudepesijani
jõudvatel taldrikutel on inimeste toidujäänused. Antud töö tegija peab lisaks
nühkima kõrbenud kastruleid ja panne, kastma oma näppe söövitavatesse
puhastusvahenditesse, hingama sisse pesemisel kasutatavaid erinevaid keemilisi
lahuseid, rääkimata sellest haisust, mis tuleb otse kanalisatsioonitorust...
Nõudepesija töö on ka stressirohke, kuna kokad jt tegelinskid seavad neile vahel
ka ületamatuid nõudmisi kiiruse osas. Samuti on kerge vigastuste oht – noad,
puruneda võivad klaasid-taldrikud, kuumad potid-pannid jms. Kui ennast
vigastatakse, siis sellele järgneva nõudepesu jooksul on võimalik saada
haavadesse infektsioon jne jne.
Kalaliini töötleja
Töötleja
lõikab kala lahti, eemaldab sisikonna ja saadab liini mööda edasi töötlemiseks.
Kõlab justkui lihtsalt, kuid oma olemuselt päris karm töö... Töötatakse külmas
keskkonnas terve päev otsa, käed kala sisikonnas ja veres ning samas on ka suur
tõenäosus endale seejuures sisse lõigata. Kuna aga käed puutuvad kokku lima ja
verega, on varem tekkinud haavade kaudu kergesti võimalik saada ka infektsioon.
Suurimaid negatiivseid tegureid on aga lõhn – ilmselt neil polegi teisi
võimalusi kohtinguteks, kui vaid oma tsehhi töötajatega...
Suguloomade masturbeerija
See
ametinimetus võib kõlada naljakalt ning seda teistele nimetades kukub neil
kindlasti „karp lahti“, kuid selle tegevuse lõpp-produktid on maailmas väga
kallis hinnas. Masturbeerija ülesandeks on ka koguda „produkti“. Tomiub see
kolmel viisil: elektriliselt (vastava seadeldisega kaasabil), kunsttupega või
käsitsi. Samas on suhteliselt suur oht saada suguloomalt näiteks kabjaga oma
suguelunditesse selline löök, mis võib ka töötegemise isu tükiks ajaks ära
võtta...
Meditsiiniliste jäätmete töötleja
Ilmselt
olete näinud spetsiaalseid kotikesi, kuhu kogutakse kõik kasutatud nõelad,
süstlad, sidemed...aga ka väljaheidete, vere ja sperma proovid, hambad jms... Kõige
selle töötlemine toimub üldjuhul spetsiaalsetes ahjudes, kus kogu kupatust
kuumutatakse kõrge temperatuuri juures umbes 30 minutit. Kogu protsessi ajal
peab töötleja kandma vastavat kaitseriietust, sest kasvõi üksainus tilgake
saastunud materjalist võib põhjustada töötajale pöördumatuid tervisekahjustusi.
Alles peale sellist töötlemist võib nimetatud kotid koos sisuga utiliseerida.
Kõige ebameeldivam on jällegi kogu protsessi juures aga tekkiv lõhn, mis võib
tavainimesel südame pahaks ajada ning mis ilmselt püsib kaua ka juustes ja
riietel...
Reoveepuhastite, kanalisatsiooni jms töötaja
Tundub,
nagu iga teinegi töö – kanalisatsioonilekete kõrvaldamine, reoveeproovide
võtmine, ummistuste kõrvaldamine... Kuid nimetatud töötajad puutuvad kokku väga
paljude tervisele ohtlike elementidega – neil on oht saada elektrilööke, saada
hammustada nakatunud rotilt, kukkuda kõrgustest, hingata sisse toksilisi gaase,
lisaks kõrge müratase, sundasendid (kükitamine, põlvitamine) jne. Ei tundu just
unistuste töö? Lisaks tuleb kanda aegajalt üleni katvat kaitseriietust, töö
ajal suletakse oma suu tihedalt, vältimaks reovee pritsmete sattumist suhu...
ei, see amet pole just parim!
Mootorsae operaator
Vigastuste
ja surmade oht on antud ametikohal ligi 20 korda suurem kui tavalises tööstuses
töötaval töölisel – ja seda vaatamata paljudele piirajatele, kaitsmetele jms
rakendatavatele ettevaatusabinõudele.
Esimene
oht lähtub mootorsaest endast – saelaba võib tagasi lüüa ning vigastada kätt,
jalga või pead. Õnnetute juhtumite korral on kett purunenud ning haakinud
ennast näiteks töötaja kaela ümber. Samuti võib saemees sattuda puudesse
sattunud metallesemetele (ilmasõjast jäänud mälestused), mis võivad sae tagasi
lüüa. Ja loomulikult on oht jääda ka kukkuva puu alla – vahel võib puu pöörata
ennast hoopis vastupidises suunas soovitule. Ainus kasulik asi kõigi nende
ohtude juures on tasuta värske õhk!
Linnuvabriku tapamaja
töötaja
Töö on lihtne – eesmärgiks tappa
toodud kanad. Relvastatud vastava noaga, seisavad nad päev läbi viie
sentimeetri sügavuse vereloigu sees ning loobivad kanakaelu ühte ning kehasid
teise hunnikusse. Kuna tegu on noaga ning paremale ja vasakule lendava verega,
on jällegi väga suur tõenäosus kõigepealt ennast vigastada ning seejärel
„pookida“ omale külge mõni tõbi; stressist selle töö juures pole üldse vist
mõtet rääkida...
Pesupesija haiglas
(või vastava pesumaja töötaja)
Kui olete näinud „Kiirabihaigla“ (ER)
seriaali, siis teate ju, et peale patsiendi elu päästmist opilaual on järgmine
kaader see, kus opilaud tehakse puhtaks veristest linadest, et asendada need
uutega. Ning kuskil on ju keegi, kes uldjuhul need linad ära peseb... või kas
just need, kuid pesu on haiglas üldjuhul ju rohkemgi veel. Oma tööd teevad nad samuti
mitte just mugavaimas keskkonnas – pesuruumis on üldjuhul palav, masinad
huugavad, ümberringi on (tihti) ka nakatunud voodipesu... See on ka peamine
risk – nendel töötajatel on suur risk nakatuda ükskõik millisesse haiglast
tulnud haigusesse, levigu see siis vere, õhu, vee vms teel. Riske suurendab
veel seegi, et pesu sekka võib sattuda sinna mittekuuluvaid esemeid ning
masinasse pesu toppides võib ennast vigastada mõne juhuslikult sinna sattunud
nõelaga või klaasikilluga.
Lihakehade
tükeldaja tapamajas või lihakombinaadis
See töö on täpselt nii kohutav, nagu
see ka tundub – need töötajad lõikavad päevad läbi lahti sea- ja veisekeresid
ning eemaldavad sisikondi. Nad võivad ennast vigastada olemasolevate
lõikevahenditega, samuti on suur oht bakerioloogiliste haiguste saamiseks
(E.coli bakter, „hullulehmatõve“ bakter jms). Stressist, libisemis-, kukkumis-
jms ohtudest me parem ei räägigi...
Olge oma tööga rahul!
Igaühel meist on
mingi negatiivne töökogemus, kuid ärgem unustagem – mõned tööd on veel
hullemad, kui Teie oma! Madal palk kombineerituna ohtliku ning tervistkahjustava
tööga on just see, mida me keegi samas ei sooviks teha. Seega – kui Te järgmine
kord vihastate ja mõtlete, et miks Teil nii kehv töö peab olema, siis lugege
antud nimekiri veel kord läbi ja – töötage omal kohal mõnuga edasi!
|