|
Kuigi kõrbed on ühed karmimad ja
vähemasustatud paigad kogu planeedil, on nad samas heaks katseväljaks uusimale
rohelisele tehnoloogiale. Näiteks Jordaania andis hiljuti teada, et paar aastat
tagasi alguse saanud suurejooneline Sahara metsaprojekt, mis ühendab omavahel
taastuvenergia, magevee tootmise ja põllumajanduse, sai lõpuks rohelise tule,
kirjutab bioneer.ee.
Sahara metsaprojekti (Sahara Forest
Project) eesmärgiks on lüüa kolm kärbest ühe hoobiga: see peab tootma
taastuvenergiat, magevett ja toitu ning andma oma panuse kohaliku
põllumajanduse arengusse. Ja seda kõike kõrbes! Arvestades üha kerkivaid
globaalseid toiduhindu oli kindlasti üheks olulisemaks kaalukeeleks otsuse
langetamisel projekti potentsiaal leevendada vee- ja toidunappust.
2008. aastal alguse saanud projekt
kombineerib omavahel kahte innovaatilist tehnoloogiat – päikeseenergia
kontsentreerimist (Concentrated
Solar Power, CSP) ning merevee kasvuhooneid (Seawater
Greenhouses). Nende lahenduste abil muudetakse merevesi magedaks ning
püütakse tagada jätkusuutlikku energiatootmist ja põllumajanduslikke arenguid
ebasõbralikus kõrbekeskkonnas.
Kuninga
initsiatiivil
Norra võimude rahastatavat projekti
hakatakse ellu viima Jordaania rannikulinnas Aqabas. Esialgne ehitusplats on
ligi 200 000 ruutmeetri suurune (Ülemiste kaubanduskeskusest umbes neli
korda suurem), kuid tulevikus kavatsetakse ala laiendada kahele
ruutkilomeetrile.
Punase mere ääres asuv Aqaba valiti
asukohaks eelkõige seetõttu, et projekt eeldab suurte koguste soolase merevee
pumpamist päikeseenergiat koondavasse seadmesse ning kasvuhoonetesse, mis
muudavad vee magedaks. Osa mageveest suunatakse värskete aedviljade kasvatamiseks,
osa köetakse aga päikesekiirte abil kuumaks ning juhitakse kuuma auruna läbi
turbiini, mis toodab elektrit.
Jordaania haaras põnevast projektist
kinni 2010. aastal pärast seda, kui riigi kuningas Abdullah II oli Oslos
kohtunud idee autoritega. Sahara metsaprojekti loojateks on bioloogilise
mimikri arhitekt Michael Pawlyn, merevee kasvuhoone disainer Charlie Paton ja
ehitusinsener Bill Watts. Algatust toetab Norra keskkonnaorganisatsioon Bellona
Sihtasutus.
Projekti arendajate kava kohaselt
viiakse sel aastal läbi teostatavusuuring ning järgmisel aastal rajatakse
testi- ja demonstratsioonikeskus. Täies mahus plaanitakse ehitustöödega
alustada hiljemalt 2015. aastal.
Sahara metsaprojekti arhitektid
väidavad, et kahe innovaatilise tehnoloogia koostöös sünnib sünergia, mis paneb
mõlemad lahendused efektiivsemalt tööle. Kuna süsteemi töös jääb üle
hulgaliselt magevett, siis aitab see idee autorite sõnul kaasa ka kõrbealade
järk-järgulisele taasmetsastamisele ning atmosfääris oleva süsiniku sidumisele
taimekasvu ja taastuvatesse muldadesse. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on
tegemist suurepärase näitega sellest, kuidas kõrbest oaas teha.
Kuidas
merevee kasvuhoone töötab?
Merevee kasvuhoone mõeldi välja
selleks, et põllukultuure oleks võimalik kasvatada ka põuastes
rannikuregioonides. Kasvuhoonesse juhitakse torude abil soolane merevesi, mis
kuumuse toel aurustub ning kondenseerub ja mageveena „laest alla sajab“.
Selline lahendus aitab tagurpidi pöörata tavaliste tööstuslike kasvuhoonete
ümbruses aset leidva kõrbestumise efekti.
Viimane tekib seetõttu, et
kasvuhoones kasutatakse taimede niisutamiseks kuni viis korda rohkem
vett, kui pakub piirkoona keskmine sademete hulk. Merevee kasvuhoone põhineb
loodusliku veeringe imiteerimisel – merevett soojendatakse aurustumiseni,
jahutatakse maha ning see jõuab maapinnale vihma, udu või kastena.
Kuidas
päikeseenergiat kontsentreeritakse?
Päikeseenergia koondamist (CSP)
peetakse praegu üheks tõhusamaks vahendiks meie lähimalt tähelt energia
ammutamiseks. Nagu merevee kasvuhoonegi, töötab ka CSP kõige paremini kuumades
ja kuivades tingimustes, kus Päike väga hästi „kütab“. Peeglite abil kogutud
päikesekiired suunatakse kesksele kollektorile, millest läbi voolav vesi
aurustub ning paneb tööle elektrit jahvatavad auruturbiinid. Maailma juhtivaks
CSP tehnoloogia kasutajaks on Hispaania.
Kuidas
Sahara metsaprojekt töötab?
Kontsentreeritud päikeseenergia ja
merevee kasvuhooned saavad kõige edukamalt koos toimida mitmes paigas Aafrika
põhjarannikul ja Punase mere ääres; ideaalis peaksid need paigad asuma
merepinnast madalamal, et vee pumpamisele ei peaks palju energiat ja raha
kulutama. Sahara „mets“ on disainitud tegelikult omamoodi kasvuhoonete hekina,
mis pakuvad ka kasvuhoonetest väljaspool asuvatele taimedele tuulevarju ja
kaitset.
Päikesekollektorid paigutatakse
intervallidega pikki „kasvuhoonehekki“, mis peegeldab keskse kollektori peale
päikesekiiri. Kasvuhoonetes toodetakse viis korda rohkem vett, kui sees olevate
taimede kasvatamiseks vaja läheb ja veeülejääki kasutatakse väljapoole
istutatud viljapuuaedade ning jatropha taimede niisutamiseks; viimasest saab
toota biokütuseid.
|