Kogu tõde lipsust

“Ainus asi, millele võime kindlasti tugineda, on see, et kaelaside, erinevalt teistest riietusesemetest, ei oma mingit praktilist väärtust”, väitsid õigesti juba Davide Mosconi ja Riccardo Villarosa oma raamatus “Kikilipsud ja kaelasidemed”. Kuid mitte alati pole kaelasidemed olnud pelgalt dekoratiivne funktsioon. Nende eelkäijad – sallid, kaitsesid kaela külma eest või pehmendasid raudrüü survet sõjaliste kokkupõrgete korral: nagu näha 7500 terrakotasõduri juures, mis leiti esimese Hiina keisri Shih Huang Ti (260-209 eKr) 1974.aastal avastatud monumentaalsest hauakompleksist. Kõik kandsid ümber kaela mähitud rätikuid, mis on nii täpselt järele tehtud, et isegi voltide keerud on selgesti eraldatavad.  

LIPSU AJALUGU

Siiamaani on peetud roomlasi kaelasidemete leiutajateks, kuid kõige alguses oli sall.  “Fokalet” – rooma leegionäride salli- võib veel praegugi imetleda 113 aastal püstitatud Traianuse võiduausambal. Reljeefidel kujutatud 2500 sõdalast kannavad ees rinnaturvisel kokkusõlmitud kaelarätti.

Järgmine kaelasidemete arengu seisukohalt tähtis sündmus leidis aset alles ligikaudu 1500 aastat hiljem. 30 aastase sõja ajal (1614 -1648). Kroaatia palgasõdurid kandsid rooma “fokalet” meenutavaid kaelarätte ja avaldasid sellega tugevat ning kauakestvat mõju Euroopa moele. Alates 17. sajandi keskpaigast hakati Päikesekuninga õukonnas nn cravates´e kandma. Need olid hinnalised Veneetsia või Flandria pitsist kaelarätid. Kuna pitsi tuli sisse vedada, võis üksainus kaelarätt tervet varandust väärt olla. (kas kroaatide järgi ristiti kaelarätte Prantsusmaal “cravates” ja Saksamaal “Krawette” – ei ole tänini teada.)

Louis XIV võttis spetsiaalselt tööle isiku, cravatier´i, kelle ainsaks kohustuseks oli hoolt kanda tema kaelakaunistuse eest.

Ühele kuninga armukesele, hertsoginna Louise de Lavalliere´le, meeldis härrade kaelarätt väga ja ta sidus selle liblikakujuliseks lehviks: “lavalliere“ on tänase päevani mitmesugusel kujul meeste- ja naistemoes oma koha säilitanud.

17.sajandi lõpu poolne aeg tõi kaasa kaelasideme moe uue muutuse: Phalhi pärilussõjas ründas inglise rügementi cotanfult Louis XIV vägesid Steinkerkis (praegu Hennegau küla Belgias). Prantsuse sõduritel oli loomulikult muudki meeles kui oma kaelarätte keeruliste moereeglite järgi sättida. Selle asemel sidusid nad rätid kiiresti lihtsa sõlmega ümber kaela ja pistsid lahtised otsad vormipintsaku nööpaugust läbi. “Steinkerk” oli sündinud. Paljudele tolle aja maalidel kannavad seisuse järgi rõivastatud härrad “Steinkerki” pihtkuubedel. Etteaimamatuid vorme arendasid kaelasidemed 1790.aasta paiku. Suured musliinrätid ümber kaela andsid üleoleva ilme. Eraldi kursused ja eratunnid aitasid härradel õppida sõlmima rätikuid vastavalt moe nõuetele.  

Umbes 1860.a hakkas püstkrae aeg mööda saama ja seejärel levinud mahapööratud kraega särkidega tulid moodi eest sõlmitav pikk lips. Inglismaal kandsid sellist kaelasidet esimesena aristokraatide voorimehed, kes andsid sellele nimeks “neli käes”, mis äraseletatult tähendab “neljahobusetõllas sõitma”. Ka Prantsusmaalt pärineb selle sidumisstiili nimetus spordivaldkonnast: siin kutsutakse seda “regata” ja seega võib kergesti ära tunda pärinemist jahimeeste ja purjetajate klubidest.

Enam-vähem samal ajal tuli uut moodi kaelaside: suhteliselt lai pael seoti ühe- või kahekordselt ümber kaela, otsad sõlmiti rinnal ja kinnitati nõelaga- nimetati plastroniks: Prantsusmaa ”floretivehkleja rinnakaitse”. Sealt edasi tuli “ascot”, mis on Inglise kuulsa ratsavõistluse korraldamise koht.

Nimetused on tänapäevani eksisteerivad. “Neli käes” vastab kaasaegsele kaelasidemele. Kui sajandivahetusel oli veel tavaline, et kanti palju erinevaid kaelasideme tüüpe, siis tänapäeval kantakse peamiselt pikka või kikilipsu. Eriti just pikast lipsus on saanud kõige mitmekülgsem aksessuaar, sest vastupidiselt varasemale võib nüüd valida erinevate kangaste, värvide, vormide ja muidugi ka sõlmede vahel.

LIPSU MATERJAL

Väärt lips on alati ehtsast siidist, kuigi kantakse ka villaseid, šenillkangaist ka kunstsiidist lipse. Uudsed kangad on aga nii head, et välise ilme järgi on vahel isegi raske eristada, kas tegu on siidlipsu või sünteetikaga.

Korralik lips lõigatakse kangast diagonaalsuunas ja õmmeldakse käsitsi. See määrab ka hinna: kvaliteetne lips maksab enam-vähem sama palju kui triiksärk.

Lipsuosturetkel aitab kvaliteetset lipsu leida lihtne test: kui lasete lipsu käel rippuma ja see hakkab keerdu kiskuma, käitub lips tõenäoliselt nii ka kaelas.  

LIPSU HOOLDAMINE

Lipsu, eriti aga siidist, ei tohi kunagi sõlmeseotuna kappi panna. See tuleb lahti võtta, siluda ja rullida ümarale esemele, et tekkinud kortsud välja vajuksid ja lipsu kandmisiga pikeneks.

Lips ei talu triikimist, ta vajab sõlmest puhkust, et järgmisel korral sama värske ja efektsena kurgualust kaunistada. Lips nõuab õrna kohtlemist - triikimine ja asjatundmatu puhastamine on lipsu surm. Kui lipsu triikida, kaob kas või lipsu kohustuslik ümar serv. Kas aga riputada lips riidepuule või hoida teda lamavas asendis, sõltub võimalustest ja maitsest.  

LIPSUDE TÜÜBID

Lipsutüüpe on üsna vähe: pikk kaelaside, kikilips ja plastroon. Viimast kantakse vaid žaketi või visiitkuuega. Kaelaseotav kiki kuulub smokingu ja fraki, mõnikord ka stiilse päevarõivastuse juurde. Kõige rohkem on aegade jooksul muutunud pika kaelasideme kuju, värv ja mustrid.

Levinud on nii ühe-, kahe- kui poolteisekordsed lipsusõlmed. Korrapärane kahekordne ehk topeltsõlm jätab korrektse ja sümmeetrilise mulje, ühekordne on asümmeertilisem ja sobib hästi pikemate kraenurkade juurde - viimasega istuvad tegelikult kõik sõlmed, väiksema kraega pigem topeltsõlm.

Sõltuvalt lipsu laiusest tuleks jälgida, et lipsu laiem osa ei jookseks sõlme sisse - vastavalt sellele tuleks valida ka sõlmimise stiil. Tihti annavad lipsufirmad ka sõlme tegemise õpetuse ostjale lipsupakendis kaasa.

Lipsu pikkus
Sõlme seotud lips võiks ulatuda püksivärvlini - kuid samas ei tohiks kaelaside püksirihma pannalt varjata, sest seegi on rõivastuse oluline detail.
Lipsusõlme ei tehta liiga väikest ja lipsu ei kisuta liiga pingule, muidu tõmbab ta krae kokku. Kaelesideme otsi ei pisteta särgi rinnaesise nööpide vahelt sisse, need lastakse vabalt rippuda või kinnitatakse sobiva lipsunõelaga. Suvel võib lipsu asendada kaelarätikuga. Heast maitsest ei kõnele ka liiga suur sõlm.
Kummiga ja valmis seotud sõlmega lips on mõeldud turvalisust silmas pidades vormiriietuse juurde.  

LIPSU MURETSEMINE

Lipsu muretsedes tuleks kindlasti arvestada, et see peab sobima nii kandja loomuse kui ülikonna, särgi ja kogu muu rõivastusega. Silmas võiks pidada, et tagasihoidlikuma mustriga lips ei tüüta kandjat nii kiiresti kui pilkupüüdev. Terane inimene oskab lipsu järgi öelda mehest nii mõndagi tema sissetulekute ( ja väljaminekute) kohta, seda, kas mees on lipsu ise ostnud või on see talle juhuslikult kingitud.

Klassikalise tumeda ülikonna ja heleda päevasärgi juurde kuuluv ärimehe lips on enamasti siidist, värvilt tumepunane, -sinine, hall või kollastes toonides. Pigem loobuda violetsetest, rohelistest ja valgetest värvidest. Halba maitset näitavad ka loomade, lindude, madude jm kujutisega lipsud.

Ühevärvilise ülikonnaga sobib triibuline särk ja ühevärviline lips või ühevärviline särk ja mustriga lips. Peenemustrilise ülikonna juurde valitakse ühevärviline särk ja ühevärviline lips. Muude koosluste puhul võiks jälgida mustrite ja värvide omavahelist sobivust. Kõige lihtsam on lipsu sobitada särgiga toon-toonis, kuid lähtuda võib ka kontrastvärvide põhimõttest -mõlemad variandid istuvad heleda triiksärgiga hästi. Näiteks helesinise särgiga võib proovida nii sinistes toonides lipsu kui ka näiteks kontrastset punast.

Kui valiku tegemine keeruline, eelistage pigem tagasihoidlikumaid mustreid ja neutraalsemat värvipaletti.

Kui palju lipse võiks mehel olla? Viiest lipsust piisab: igaks tööpäevaks üks. Eks vaja meeski argist ülikonda kandes vaheldust ja mehelik edevus väljundit. Vähe sellest - kaelaside ei kannata ju nädalast järjepanu kandmist.  

Elegantne ja alati väljapeetud Oscar Wilde pidas korralikult tehtud lipsusõlme mehe esimeseks tõeliseks saavutuseks. Kui möödunud sajanditel elanud härrasmees soovis teist härrasmeest hingepõhjani solvata, tegi ta salvavaid märkusi just tema lipsu kohta.

Lipse, kikilipse, salle ja rätikuid saab lugematul moel sõlme siduda.  Tekstiilist kaelaehe muutub alles oskusliku sättimise ja sidumise läbi moeaksessuaariks. Seetõttu toob ta erilisel viisil välja kandja isikupärase stiili.  

Lipsumood  muutub koos üldiste moetrendide muutustega. Kord on soositud kitsad, kord laiad lipsud, vahelduvad eelistatumad värvid ja materjalid, aga ka klassikaline siidlips on praegu alati kindel valik.